Flatearthbigger

Geokronoloogiline skaala Kudrjavtsev

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestvus: 4600 - 4000 mln aastat eKr. Algas Maa kujunemisega, mille lõpuks peetakse aega 4 mld aastat tagasi. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood rohkete meteoriidisademetega. Umbes 100 mln aastat peale Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. Aegkonna lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Kestvus: 4000 - 2500 mln aastat eKr. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi (ja ka proterosoikumi) ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide sh mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Neis on säilinud ka bakterifossiile.
  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Kestvus: 2500 - 542 mln aastat eKr. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookenide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline (ilma skeletita) Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmade esindajaid.
  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Kestvus: 542 - 485 mln aastat eKr. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk ning loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, nt koda tigudel ja karpidel. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.
  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Kestvus: 485 - 443 mln aastat eKr. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalges, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kestvus: 443 - 419 mln aastat eKr. Ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Kestvus: 419 - 359 mln aastat eKr. Troopikamered elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed, ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Kestvus: 359 - 299 mln aastat eKr. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Ühelgi teisel geoloogilisel ajastul pole tekkinud nii palju kivisütt kui karbonis. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Kestvus: 299 - 252 mln aastat eKr. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad.Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Kestvus: 252 - 201 aastat eKr. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud välasuremisest taastumiseks kulus u. 10 mln aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Tekkisid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Kestvus: 201 - 145 mln aastat eKr. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähevaahal välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Kestvus: 145 - 66 mln aastat eKr. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Kestvus: 66 - 23 mln aastat eKr. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu kliima oli soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad.
  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Kestvus: 23 - 2,5 mln aastat eKr. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevas ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, laululinnud ja konnad. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid - inimese eellased. Ajastu jooksul Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Kestvus: 2,5 mln aastat eKr - tänaseni. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.