-
Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega 4,6 miljardit aastat tagasi ja sellest pärit kivimeid on Maal väga vähe. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja moodustusid ookeanid.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Mitmesuguste vetikate toimel kujunesid kihilised moodustised.
-
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Tekkisid mitmerakuliste organid ja arenesid Eukarüoodid. 2,5-0,542 miljardit aastat tagasi.
-
Tekkisid kõik peamised organismide tüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.
-
Ilmusid esimesed maismaa taimed. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama loomad. Tekkisid esimesed luukalad.
-
Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Sel ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ilmusid roomajad. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Esimesed mesilased. Dinosaurused suresid välja, üheks peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust.
-
Toimus lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulist asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe, kuid kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.
-
Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes maa kliima oluliselt.
-
2,3 miljonit aastat tagasi. Tekkisid inimahvid
