-
Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.
-
Geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest ajastust on pärit vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ja mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised). -
-
-
Paleosoikumi ehk vanaaegkonna ning kogu fanerosoikumi vanim ajastu.
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänaseni. Kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid esimesed kalad ning mitmeid liike selgrootuid (käsnad, ainuõõssed, limused), Loomadel kujunes mineraalne toes ehk koda. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
-
-
Troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid ka esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tagajärjel alanes ookeanipind 100 meetri võrra ja muutis madalmered maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid ringi primitiivsed kalad. Esialgsed maismaataimed olid väiksed, lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel ja üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, skorpionid, meriskorpionid) ning tekkisid esimesed luukalad.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid). Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Merede ja järvede tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed. Algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed, kes said hakkama nii vees kui ka maismaal. Devon jaguneb kolmeks ajastikuks: varadevon, keskdevon, hilisdevon.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel kohtadel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karbonit nimetatakse ka kivisöeajastuks.
Ühelgi teisel ajastul pole niivõrd suurel kogusel kivisütti tekkinud. Maismaale ilmusid esimesed roomajad, elas rohkesti lühijalgseid ning mingil osal putukatel tekkis lennuvõime. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Selle siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses kuiv ja karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes said sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ning meredes luukalade osakaal. Elutingimused muutusid erakordselt raskeks ning ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Kuulub keskaegkonda ehk mesosoikumi aegkonda.
Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, peale järjekordset väljasuremist jäid nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Maavarade poolest on triiase kihid suhteliselt vaesed. -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Taimeriigis valitsesid paljasseemnetaimed ja sõnajalad, mis moodustasid igihaljastest okaspuudest ja lopsakatest sõnajalgadest koosnevaid troopilisi metsi. Vanimad liblikafossiilid on leitud just juura ajastu kivimitest.
-
Kuulub mesosoikumi aegkonda, olles selle noorimaks ajastuks. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Esimeseks teadaolevaks õistaimeks oli Archefructus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Meredes asusid ammoniidid ja lehmasarvi meenutavad karbid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad ning teised. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Kuulub kainosoikumi aegkonda, olles selle vanimaks ajastuks. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate välja suremist, hakkas lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist elas maismaal. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed, välja kujunesid rohumaad.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud samuti ka rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid tänapäeva inimese eellased - hominiidid. Maa kliima jahenes, mis tõi kaasa mitmeid jäätumisi. Lõpuks kujunes poolustel jääkate.
-
Ajastut kirjeldavad kliima järsk jahenemine ning tsüklilised muutused, glatsiaalsed pinnavormid ning inimeste suurenenud roll. Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud mitmeid imetaja- ja linnuliike, nende seas mammutid, ninasarvikud, dodod ja moad. Loomade välja suremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
-
Noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus biosfääri hapnikuga rikastumine ning mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekivad esimesed mitmerakulised organismid ning aegkonna lõpus ilmus ilma skeletita nn Ediacara elustik, mis tekitab senini teadlaste seas vaidlusi.
