-
Kestus: 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Selle perioodi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele hapnikusisaldus. Sellel perioodil toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
-
Toimus kambriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon, mille ajal tekkisid kõik peamisde organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Sellel perioodil kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad ning paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Kuna sellel ajal toimus nii saak- kui ka röövloomade evolutsioon, siis nimetatakse seda ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100 m võrra, paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Elualade vähenemisega kaasnes mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Soojades meredes kujunesid välja käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ja samuti alustasid sellega loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed ja skorpionid. Varased maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud maismaale esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis linnuvõime ning mandrile ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, kuid hiljem ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga ja meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist els maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed ja välja kujunesid rohumaad.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Selle perioodi jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike (mammut, karvane ninasarvik, dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
