-
kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
Kuu tekkis 100 miljonit aastat tagasi Maa kokkupõrkel suure taevakehaga.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid, sealt on pärilt vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodusitised).
-
-
Tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist, aegkonna lõpuks ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest, kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki kuulusid selgrootute rühmad (käsnad, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused), paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
-
Soojades troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpul kliima jahenes, see lõppes jääajaga, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise (kuni 100m) ja madalmered muutusid maismaaks.
-
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel aladel, maad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
-
Meredes rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid). Selfimerede äärealal ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepiksed.
-
-
Maismaal võimsad metsad, üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.
-
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, seda ümbritses Panthalassa ookean, mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, seal valitses karm kliima. maismaaloomastikus ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
Ajastu alguse elustik liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused, esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides elas merelisi roomajaid (ihtüosaurusi ja plesiosaurusi), meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad, suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, need hakkasid domineerima kogu maismaa taimestikus, ookeanite elu juura ajastust ei erine, maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu - ja imetajaliigid, massiväljasuremise tõttu hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidisadu.
-
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, enamik imetajaid elasid maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse, ilmusid esimesed primaadid, algul kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel, kliima jahenemise tagajärjel muutusid valdavaks heitlehised taimed, kujunesid ulatuslikud rohumaad (preeriad, savannid).
-
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired, kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud, Aafrikas ilmusid varased hominiidid (inimese eellased), Maa kliima jahenes oluliselt, see tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.
-
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased (perekond homo esindajad), väja suri palju imetajaid (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa), mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
-
