-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor ja atmosfäär ning ookeanid, kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga.
-
-
Meredes arenevad algelised eluvormid, pärinevad vanimad leitud stromatoliidid.
-
-
Mitmerakuliste organismide teke, hapnikusisaldus ookeanide pinnakihis suureneb, toimus mitu suurt jäätumist, eukarüootide areng.
-
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, kasvab planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad.
-
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimud kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, maismaad hakkasid asustama ka loomad.
-
-
Tolleaegseteks tippkiskjateks olid väga suureks kasvanud kalad, suured muutused maismaal, ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad, tekkis suurel hulgal kivisütt, maismaal elas rohkesti lülijalgseid, maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, seda ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean, maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal, ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega.
-
Ajastu algul elustik üsna liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad, suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus, maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid, ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad ning teised elusolendid, väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
-
Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon, enamik imetajaid elas maismaal, ilmusid esimesed primaadid, paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed, kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired, kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud, Aafrikas ilmusid varased hominiidid, ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni, ajastu jooksul oli välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa), mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
