-
Maa kujunemine, Vulkaaniliselt aktiivne, Sagedased meteoriidisajud, kujunes algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.
-
-
Planeet maaga põrkas kokku suur taevakeha.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenude kihilised moodustised.
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfäris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus tekkis mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kiire jahenemine ja mere jäätumine. Tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Suured rüükalad ja vihtuimsed. Esimesed metsad ja kahepaiksed
-
Metsades hiiglaslikud osjad, kollad, sõnajalad. Üleujutatavatel aladel kivisöelademed. Putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri sisealal kuiv kõrb, kus valitsesid karmid tingimused. Ülekaalus roomajad, kes suutsid seal elada. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Kadus kuni 95% kõigist liikidest
-
Üsna liigivaene, sest väljasuremisest taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Esimesed dinosaurused ja imetajad. Ajastu lõpus järjekordne väljasuremine
-
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad.Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid. Tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Ilmusid esimese õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust
-
Pärast dinosauruste väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evulutsioon.Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid.
-
-
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evulutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkeni. Välja surid mammutid ja karvane ninasarvik. Tõenäoliselt inimeste tõttu.
