Earth western hemisphere

Geokronoloogiline skaala Andrei BK

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Suur taevakeha põrkus Maaga.
  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Meredes arenesid algelised eluvormid. Maal tekkisid vanimad stromatoliidid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum e agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum e agueoon

    Suurenes hapnikusisaldus. Jääajad.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Ediacara elustik
    542 BCE

    Ediacara elustik

    Tänapäevased ja väljasurnud pehmekehalised ja hulkraksed organismid.
  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, loomahõimkond. Suurem osa eksisteerivad tänapäevalgi.
  • Kambriumi plahvatus
    542 BCE

    Kambriumi plahvatus

    Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid selgrootute rühmad. Paljudel kujunes mineraalne toes.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Esimesed kalad
    530 BCE

    Esimesed kalad

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Soojad tropikamered. Rikkalik elustik. Lõpus toimus kiire jahenemine.
  • Esimesed maismaataimed
    470 BCE

    Esimesed maismaataimed

  • Ordoviitsiumi jäätumine
    443 BCE

    Ordoviitsiumi jäätumine

    Toimus 100 meetriline ookeani alanemine. Madalmered muutusid maismaaks. Mereelustiku väljasurenemine.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Soojad mered. Rifide kujunemine (käsnad, korralid ja lubivetikad). Primitiivsed kalad. Taimede maismaa asustamise jätkamine.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikamered. Rikkalik põhjaelustik. Jätkus riffide ehitamine. Meresid ja järvi asustasid kalad. Madal ja hõre maataimestik muutus metsaks.
  • Esimesed maismaa loomad
    400 BCE

    Esimesed maismaa loomad

  • Esimesed metsad
    380 BCE

    Esimesed metsad

  • Esimesed kahepaiksed
    370 BCE

    Esimesed kahepaiksed

  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Võimsad metsad. Hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunesid kivisöelademed. Rohkesti lülijalgseid. Osal putukatest tekkis lennuvõime.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Hiidmanner Pangaea ja hiidookean Panthalassa. Mandri siseala oli kõrb. Karm kliima. Roomajad ülekaalus. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal.
  • Permi väljasuremine
    252 BCE

    Permi väljasuremine

    Kadus kuni 95% liikidest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Algne elustik liigivaene. Väljasuremisest taastumiseks kuulus 10 mln aastat. Suurenes ammoniitide ja karpide arv.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Esimesed dinosaurused
    240 BCE

    Esimesed dinosaurused

  • Esimesed imetajad
    216 BCE

    Esimesed imetajad

  • Triiase väljasuremine
    201 BCE

    Triiase väljasuremine

    Dinosaurused peamine loomarühm
  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Peamised loomarühmad vahetasid. Ookeanides rohkelt roomajaid. Tänapaevast tüüpi kalad. Paljasseemnetaimedest koosnev mets.
  • Esimesed linnud
    150 BCE

    Esimesed linnud

  • Esimesed kilpkonnad
    150 BCE

    Esimesed kilpkonnad

  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Õistaimede domineerimine. Ookeanid ja mered asustatud rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused. Uued imetaja- ja linnuliigid.
  • Esimesed roomajad
    140 BCE

    Esimesed roomajad

  • Esimesed õistaimed
    130 BCE

    Esimesed õistaimed

  • Esimesed mesilased
    100 BCE

    Esimesed mesilased

  • Raide kõrgaeg
    94 BCE

    Raide kõrgaeg

  • Massiline väljasuremine
    66 BCE

    Massiline väljasuremine

    Surid välja dinosaurused, mereloomad jne. Põhjuseks on meteoriidiplahvaatus.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Paleogeen
    65 BCE

    Paleogeen

    Lindude ja imetajate kiir evolutsioon. Imetajad suur ja liigirikkas rühm. Algne kliima oli soe ja niiske. Troopikametsad. Kliima jähenemine. Kujunesid rohumaad.
  • Esimesed vaalade eellased
    52 BCE

    Esimesed vaalade eellased

    Asusid elama maismaale
  • Esimesed jänesed
    51 BCE

    Esimesed jänesed

  • Esimesed kassid
    32 BCE

    Esimesed kassid

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Geograafia, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired hakkasid levima. Tänapäevased imetajad ja linnud. Kliima jähenes oluliselt.
  • Poolustel kujunes jääkatte
    5 BCE

    Poolustel kujunes jääkatte

  • Inimeste vahetud eellaste ilmumine
    2 BCE

    Inimeste vahetud eellaste ilmumine

    Homo esindajad.
  • Esimesed inimese eellased
    2 BCE

    Esimesed inimese eellased

  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.