-
Kujunes Maa. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisadud. Kujunesid algsed maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal, Austraalias.
-
-
Planeet Maaga põrkas kokku suur taevakeha.
-
Mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihiliste moodustiste arengu algus.
-
-
Meredes arenesid algelised eluvormid.
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.
-
-
Meredes tekkisid esimesed mitmerakulised organismid.
-
Algas esimeste eukarüootide areng.
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Tekkisid ka esimesed kalad.
-
Valdavalt soe kliima soodustas esimeste maismaataimede tekkimise.
-
Orduviitsiumi ajastu lõpus hakkas kliima kiiresti jahenema, mille tagajärjel algas jääaeg, mis hävitas suurel hulgal mereelustiku elualasid.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, milles ujusid ka primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.
-
Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.
-
Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saada.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ja ilmusid esimesed roomajad.
-
Hiidmandrit ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean ning Pangea siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaa taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal.
-
-
Permi ajastu lõppes väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimunud väljasuremine muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal.
-
Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Üks esimesi õistaimi oli Archefructus.
-
Tekkiside maailma esimesed mesilased.
-
Railaadsete kalade kõrgaeg Hilis-Kriidis.
-
Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjus on teadmata- mõned peavad põhjuseks meteoriidiplahvatust.
-
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid, sealhulgas ka jänesed. Hiljem tekkisid ka esimesed kassid. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad(preeriad ja savannid), mis asendasid seniseid metsi.
-
Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimeste eellased.
-
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- prekekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni.
