-
Sellest ajast pärit kivimeid on Maal väga vähe. Maal olid sagedased meteoriidisajud. Umbes 100 miljonit aasta pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
-
-
Maaga Põrkas kokku suur taevakeha.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, millesse on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Tsüanobakterite elutegevuse tagajärjel suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Tekkisid mitmerakulised organismid. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline elustik mille hulka võisid kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid paljude selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes või tugev välisskelett.tõenäoliselt, et kaitsta röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste eest. Esimesed kalad.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.
-
Meredes kujunesid korallide, käsnade ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, mis olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Esimesed loomad asustasid maismaad.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaja tippkiskjad. Maismaa taimestik oli ajastu alguses madal ja hõre aga lõpuks olid juba tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
Maismaal kasvasid võimsad metsad. Seal leidusid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunesid kivisöelademed üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust(peamine ajastu kus kõik kivisüsi tekkinud). Maismaal rohkesti lülijalgsed. Osadel putukatel tekkis lennuvõime. Esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Maismaal olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes maa ajaloo suurima väljasuremisega kadus ligi 95% kõigist liikidest.
-
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, sest eelmise ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks jaoks kulus aega.Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis esimestele dinosaurustele võimaluse muutuda peamisteks loomarühmadeks maismaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid. Ookeanides elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad jt. Arvatakse, et väljasuremise põhjustas meteoriidiplahvatus.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal ja nad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed Primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - Preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eelased kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Selle ajastu jooksul suri välja palju imetajaid (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).
