Geokronoloogiline skaala Anabel EV

Timeline created by anabelkaru
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Kestus 4,6 mld kuni 4mld aastat tagasi. Periood oli vunkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga mille tagajärjel tekkis kaaslane Kuu
  • 4,000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Esimesed eluvormid vees. Vanimad leitud stomatoliidid
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 3,500 BCE

    Stromatoliitide arenemine

    Stromatoliitide arenemine
    Stromatoliidid hakkasid arenema 3,5 mld a tagasi
  • 2,500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, perioodi lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.
  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa loomahõimkondadest. Loomariiki ilmusid üksteise järel käsnad, ainuõõsseed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Kambriumis kujunes paljudel loomadel mineraalne toes, arvatavasti vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks.
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period:
    -542 BCE
    to
    -1 BCE

    Fanerosoikum

  • -532 BCE

    Esimesed kalad

    Esimesed kalad
  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades meredes elas rikkalik elustik. Ka kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi kaasa elualade vähenemise ning seetõttu ka mereelustiku massilise väljasuremise.
  • -480 BCE

    Esimesed maismaataimed

    Esimesed maismaataimed
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Siluri ajastu soojades meredes käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, ning kasvasid niisketel aladel
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning tekikis järjest rohkem suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik veel küllaltki madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud juba esimesed metsad.
  • -380 BCE

    Esimesed metsad

    Esimesed metsad
  • -370 BCE

    Esimesed kahepaiksed

    Esimesed kahepaiksed
  • -350 BCE

    Karbon

    Karbon
    Metsades kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased ning mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.
  • -300 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea, kus valitses väga kuiv kliima ning, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Seal elasid enamasti roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ,meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõpus kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest, mis oli ühtlasi ka Maa ajaloo suurim väljasuremine.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    66

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • -250 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu alguses oli elustik permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest üsna liigivaene, kuid ajapikku ilmusid siiski esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomrühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • -225 BCE

    Dinosauruste ilmumine

    Dinosauruste ilmumine
  • -201 BCE

    Imetajate ilmumine

    Imetajate ilmumine
    Morganucodon oli üks varasemaid imetajatesarnaseid loomi, kes elas Triiase ajastul.
  • -200 BCE

    Juura

    Juura
    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkesti merelisi roomajaid ning meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli enamjaolt kaetud tiheda metsaga. Sellest ajastust on pärit vanimad liblikafossiilid.
  • -150 BCE

    Esimesed linnud

    Esimesed linnud
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Maismaataimestikus hakkasid domineerima õistaimed ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremisega hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust
  • -135 BCE

    Esimesed õistaimed

    Esimesed õistaimed
  • -66 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäaevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja ka tänapäeva imetajad ja linnud. Ilmusid varased hominiidid. Selle ajastu jooksul jahenes kliima oluliselt, mis tõi endaga kaasa korduvaid jäätumisi ning seepärast kujunes poolustel jääkate.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    -1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • -4 BCE

    Inimahvide teke

    Inimahvide teke
    Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased.
  • -2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajastu algused ilmusid perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Välja surid paljud imetaja- ja linnuliigid, näiteks mammut ja dodo
  • 66

    Paleogeen

    Paleogeen
    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade elllased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, kuid kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.