Geokronoloogiline skaala Alexandra S. G2E

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Oli kaetud kraatrite, kivide ja tolmuga. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas, Austraalias. Ei ole säilinud kive ega fossiile - pole midagi, välja arvatud mõned juhuslikud kristallid, mis on segatud noorematesse kivimitesse.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Selle meredes arenesid algelised eluvormid. Selle ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide ning ka tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised, säilinud on ka bakterfossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum e. ürgeoon

  • Eobakter - varased fossiilsed bakterid
    3100 BCE

    Eobakter - varased fossiilsed bakterid

  • Ilmusid sinakasrohelised sinivetikad
    3000 BCE

    Ilmusid sinakasrohelised sinivetikad

  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum e. agueoon

  • Ilmusid esimesed mereselgrootud
    570 BCE

    Ilmusid esimesed mereselgrootud

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad, mitmetel loomadel kujunes mineraalne toes.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum e. vanaaegkond

  • Ilmusid esimesed kalad
    505 BCE

    Ilmusid esimesed kalad

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed, kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra, muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mereelustiku massiline väljasuremine.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.
  • Ilmusid esimesed maismaataimed
    438 BCE

    Ilmusid esimesed maismaataimed

  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel olid suured rifid, paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsa, ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • Ilmusid esimesed kahepaiksed
    408 BCE

    Ilmusid esimesed kahepaiksed

  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad, üleujutatud aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed, maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.
  • Ilmusid esimesed roomajad
    320 BCE

    Ilmusid esimesed roomajad

  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean, selle mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima, ülekaalus olid need roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada, suurenes paljasseemnetaimede ning luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Ajastu alguses oli elustik liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpus toimus järjekordne väljasuremine, dinosaurustest sai peamine loomarühm maismaal, ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum e. keskaegkond

  • Ilmusid esimesed imetajad
    208 BCE

    Ilmusid esimesed imetajad

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad, ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi, meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad, suur osa maismaad oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Esimesed õistaimed, ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, maismaal valitsesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Ilmusid esimesed õistaimed
    140 BCE

    Ilmusid esimesed õistaimed

  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Dinosaurused ja teised hiidroomajad surid välja, algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks, ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed, kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum e. uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired, kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Kliima jahenes, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Surid välja palju imetaja- ja linnuliigid.