-
-
Kuu tekkis kui maakera põrkas kokku taevakehaga.
-
-
Meredes hakkasid moodustuma esimesed elu vormid.
-
-
Kambrium on kronostratigraafiline üksus ja geokronoloogiline üksus. Kambrium vastab ajavahemikule 542–485,4 miljonit aastat tagasi. Kambrium on paleosoikumi ehk vanaaegkonna ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu. Kogu kambriumile eelnenud perioodi Maa ajaloos nimetatakse eelkambriumiks.
-
-
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus ja geokronoloogiline üksus. Ordoviitsium vastab ajavahemikule 485–443 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumile eelneb kambrium ja järgneb silur. Ordoviitsiumi ajastu kuulub paleosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.
-
Silur on geokronoloogiline üksus ja kronostratigraafiline üksus. Silur algas 443 miljonit aastat tagasi ning lõppes 419 miljonit aastat tagasi. Silurile eelnes Ordoviitsiumi ajastu ja järgnes Devoni ajastu. Silur kuulub Paleosoikumi aegkonda ja Fanerosoikumi eooni.
-
Devon on geokronoloogiline üksus ja kronostratigraafiline üksus. Devon algas 419 miljonit aastat tagasi ja lõppes 358 miljonit aastat tagasi. Devonile eelnes siluri ajastu ja järgnes karboni ajastu. Devon kuulub paleosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.
-
Karbon on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Karbon vastab ajavahemikule 359-299 miljonit aastat tagasi. Karbon kuulub Paleosoikumi aegkonda. Karbonile eelneb Devon ning järgneb Perm. Karbon jagatakse kaheks ajastikuks. Mõnikord nimetatakse Karbonit kivisöeajastuks.
-
Perm on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Perm vastab ajavahemikule 299-251 miljonit aastat tagasi. Perm kuulub Paleosoikumi aegkonda. Permile eelneb Karbon ning järgneb Triias.
-
Triias on kronostratigraafiline üksus ladestu ning geokronoloogiline üksus ajastu. Triias vastab ajavahemikule 251-201 miljonit aastat tagasi. Triias kuulub Mesosoikumi aegkonda. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura.
-
-
Juura on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus, mis vastab ajavahemikule 201-145 miljonit aastat tagasi. Juura kuulub Mesosoikumi aegkonda. Juurale eelneb Triias ning järgneb Kriit.
-
Kriit on kronostratigraafiline üksus ladestu ning geokronoloogiline üksus ajastu. Kriit vastab ajavahemikule 145-65 miljonit aastat tagasi. Kriit kuulub Mesosoikumi aegkonda, olles selle noorimaks ajastuks. Kriidile eelneb Juura ning järgneb Kainosoikumi vanim ajastu Paleogeen.
-
Paleogeen on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Paleogeen vastab ajavahemikule 65...23 miljonit aastat tagasi. Paleogeen kuulub Kainosoikumi aegkonda, olles selle vanimaks ajastuks. Paleogeenile eelneb Kriit ning järgneb Neogeen.
-
-
Neogeen on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Neogeen vastab ajavahemikule 23–2 miljonit aastat tagasi. Neogeen kuulub Kainosoikumi aegkonda. Neogeenile eelneb Paleogeen ja järgneb Kvaternaar.
-
Kvaternaarile eelnes neogeen. Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ning kestab jätkuvalt. Seda ajastut iseloomustavad kliima järsk jahenemine ning tsüklilised muutused, glatsiaalsed pinnavormid ning inimeste suurenenud roll. Inimesega on kaasnenud olulised keskkonnamuutused, mis on sügavalt mõjutanud ja kujundanud maastikku ja elu Maal. Kliimamuutused on põhjustanud taimestiku ja loomastiku ning inimese evolutsiooni kiirenemist.
