Geokronoloogiline skaala Alex-Sander R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus: 4,6-4mld aastat tagasi. Periood maal oli vulkaaniliselt aktiivne, maad tabasid meteoriidi sajud. Sellest perioodist kivimeid On leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestvus: 4-2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on päris vanimad leitud stromatoliiidid. Paljudses stromatoliidides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestvus: 2,5-0,542 mld aastat tagasi. Atmosfääri pinnakihis tekkis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Perioodi lõpus tekkis pehmekehaline Ediacara elustik.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 500 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Toimus kabriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes (koda tigudel ja välisskelett trilobiitidel). Võidurelvastumine- saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid). Šelfimerede äärealadel suured rifid. Paljud kalad kasvasid väga suureks. Maismaale tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestus 350 mln kuni 300 mln aastat tagasi. Maismaad katsis võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukail tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 300 mln kuni 250 aastat tagasi. Tekkis hiidmanner, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus 250 mln kuni 200 aastat tagasi. Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat.Triiase ajastul ilmusd esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Meosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 200 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusod esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävinesid dinosaurused, pljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikearvulisest asuurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks.Enamik imetajid elasmaismaal. Paleogeeni alguse kliima oli soeja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suuretl laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid-inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln kuni 1 mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäeva inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammutid, karvane ninasarvik) ja linnuliike. Mitmete loomade välasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.