Earth atlantic 800

Geokronoloogiline skaala Alex Sander R2

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa teke.
    Algas planeet Maa kujunemine.
    Vulkaaniliselt väga aktiivne periood.
    Sagedased metoriidisajud.
    Tekkis Maa kaaslane Kuu.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Elu teke.
    Meredes arenesid esimesed eluvormid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Esimesed mitmerakulised organismid.
    Esimesed üherakulised organismid.
    Toimus mitu suurt jäätumist.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.
    Kasvas planktiliste vetikate hulk.
    Ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõsed, lülijalgsed ja limused.
  • Period: 542 BCE to 1 CE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Rikkalik elustik: käsijalgsed, triolobiidid, korallid jt.
    Ilmusid esimesed maismaataimed.
    Ajastu lõpul kiire jahtumine, mis lõppes jääajaga.
    Selle tulemusel mereelustiku massiline väljasuremine
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Soojades meredes kujunesid käsnad, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid.
    Ujusid primitiivsed kalad.
    Taimed jätkasid maismaa asustamist.
    Maismaal asustasid esimesed loomad.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes rikkalik põhjaelustik.
    Šelfimerede äärealadel suured riftid.
    Meresid ja järvi asustanud kalad olid tippkiskjad.
    Maismaal esimesed metsad.
    Esimesed kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaal võimsad metsad.
    Kujunesid kivisöelademed.
    Maismaal rohkesti lülijalgseid.
    Esimesed lennuvõimelised putukad.
    Esimesed roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Hiidmanner Pangea.
    Hiidmandri siseala kuiv kõrb.
    Maismaa loomastiku ülekaalus roomajad.
    Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal.
    Lõpus suri 95% Maad asustanud liikidest välja.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Elustik arenes liikides poolest.
    Esimesed dinosaurused.
    Esimesed imetajad.
    Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad.
    Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid.
    Meredes tänapäeva tüüpi kalad.
    Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Esimesed õistaimed, mis domineerisid kogu Maa maismaataimestikus.
    Ookeanides ja meredes merelised roomajad ja karbid.
    Maismaal dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid
    Ajastu lõpus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon.
    Enamik imetajaid elas maismaal.
    Vaalade eellased elasid meredes.
    Esimesed primaadid.
    Kliima soe ja niiske.
    Troopilised metsad suurtel laiuskraadidel.
    Pärast kliima jahenemist valdavad heitlehised taimed.
    Ulatuslikud rohumaad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme.
    Laiemalt levisid maod, konnad, linnud, hiired ja rotid.
    Ilmusid varajased hominiidid.
    Kliima jahenes oluliselt, tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
    Poolustel kujunes jääkate.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inimese vahetud eellased.
    On välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.