-
Kestis umbes 4,6-4 mld aastat tagasi. Maa tekkimine, sagedased meteoriitide sajud, vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Kujunes välja maakoor ja atmosfäär, moodustusid suured veerohked ookeanid.
-
-
Kestis umbes 4-2,5 mld aastat tagasi. Meredes hakkasid arenema organismid, neist vanimad leitud on onstromatoliidid mikroorganismid, sh tsüano- ja purpurbakterid ja ka mitmesugused vetikad.
-
-
-
Tänu fotosünteesitavate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.
-
Tekkisid organismide ehitustüübid.Umbes 542 mln-485 mln aastat tagasi. Suurem osa tänapäevastest loomahõimkonadest. Kasvas vetikate hulk. Ilmusid paljude selgrootute loomade rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes või välisskelett. Maale tekkisid esimesed kalad
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ning maismaad hakkasid asustama ka loomad tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutelja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid ka esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Loomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Permi ajastu lõpus toimus ajaloo suurim väljasuremine, kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.
-
ajastu algas 225 miljonit aastat tagasi ja kestis 33 miljonit aastat. Triiase ajastu metsades kasvasid hiiglaslikud mammutipuud ja sihvakad küpressid, seedrid, kuused, männid ja sõnajalgpalmid. Arvukate maismaaselgroogsete seas olid valitsejaks roomajad – saurused, neid jätkus ka vette, kus elasid kalasisalikud. Nendega koos elasid ka ürgkilpkonnad. Triiases ilmusid ka esimesed algelised imetajad. Maavarade poolest on triiase kihid suhteliselt vaesed.
-
Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Kambriumi algusesse jääb hulkraksete organismide kiire areng nn Kambriumi plahvatus, mille käigus ilmusid kõik tänapäevased organismide grupid. Elu arenes meres ja liikus maismaale ning hilis-paleosoikumiks leidus maismaal mitmesuguseid organisme
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ilmusid roomajad. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Esimesed mesilased. Dinosaurused suresid välja, üheks peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust.
-
Toimus lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulist asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe, kuid kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.
-
jagunes kolmeks geoloogiliseks ajastuks
Triias
Juura
Kriit -
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Kestis umbes 2,5 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Aafrikas alanud evolutsioon on inimeste eellased perekond Homo esindajatest saanud tänapäevased inimesed- Homo sapiens'id. Välja on surnud mitmed imetajad: suured mammutid, ninasarvikud ning mitmed linnuliigid: dodo, mao.
-
