-
Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidisaiud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimalt, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane, Kuu.
-
Kestus 4 mld aastat tagasi kuni 2 mld aastat tagasi. Arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
-
-
Kestus 2.5 mld aastat tagasi kuni 0.5 mld. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõppus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.
-
-
Kestus 542 mln aastat kuni 252 mln aastat tagasi.
-
Kestus 542 mln aastat tagasi kuni 1 mln aastat tagasi.
-
Tekivad kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvab planktiliste vetikate hulk, mis on omakorda toiduks loomastikule. Loomariiki ilmuvad üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujuneb mineraalne toes.
-
-
-
-
Soojades troopikameredes elab rikkalik elustik. Ajastu lõpul toimub kliima kiire jahenemine, mis lõppeb jääajaga. Jäätumine toob kaasa ookeanipinna alanemise 100m võrra. Paljud madalmered muutuvad kuivaks maismaaks ning toimub mereelustiku massiline väljasuremine.
-
-
Soojades meredes kujunevad käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujuvad primitiivsed kalad. Taimed jätkavad maismaa asustamist. Maismaad hakkavad asustama ka loomad.
-
-
Troopikameredes elab rikkalik põhjaelustik. Ajastu lõpuks tekivad maismaale esimesed metsad. Ilmuvad esimesed kahepaiksed.
-
-
Maismaad katavad võimsad metsad. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunevad kivisöelademed. Maismaal elab rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekib lennuvõime. Maismaale ilmuvad esimesed roomajad.
-
-
Tekib kuiva kõrbe ja karmi kliimaga hiidmanner Pangaea. Maismaaloomastikus on peamiselt roomajad. Taimestikus suureneb paljasseemnetaimede ja meres luukalade osakaal. Ajastu lõppeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Kaob kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
Kestus 252 mln aastat tagasi kuni 66 mln aastat tagasi.
-
Ilmuvad esimesed dinosaurused, ajastu lõppedes surevad välja. Ilmuvad esimesed imetajad, meredes suureneb ammoniitide arv ja karpide osakaal.
-
-
-
Ilmuvad esimesed krokodillid, linnud ja kilpkonnad. Ookeanides elab rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast on kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Ilmuvad esimesed õistaimed, mis hakkavad domineerima kogu Maa maismaataimestkus. Ookeanid ja mered on asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja karpidega. Maismaal valitsevad dinosaurused, arenevad uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimub meteoriidiplahvatuse tõttu liikide massiline väljasuremine.
-
-
Kestus 66 mln aastat tagasi kuni 1 mln aastat tagasi.
-
Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmuvad esimesed primaadid. Ajastu alguses on kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kliima jaheneb järkjärgult ning heitlehised taimed muutuvad valdavaks. Kujunevad ulatuslikud rohumaad, mis asendavad seniseid metsi.
-
-
-
Mandrite geograafia omandab tänapäevase ilme. Laiemalt hakkavad levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunevad välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmuvad varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenemise tõttu on korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate.
-
-
Ajastu alguses ilmuvad inimese vahetud eellased. Ajastu jooksul sureb välja palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
-
