Allalaaditud fail

Geokronoloogiline skaala / Alar R2

By AlarV
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidisaiud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimalt, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane, Kuu.
  • 4000 BCE

    Arhaikum / Ürgeoon

    Arhaikum / Ürgeoon
    Kestus 4 mld aastat tagasi kuni 2 mld aastat tagasi. Arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk Ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum / Agueoon

    Proterosoikum / Agueoon
    Kestus 2.5 mld aastat tagasi kuni 0.5 mld. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõppus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk Agueoon

  • 542 BCE

    Paleosoikum / Vanaaegkond

    Paleosoikum / Vanaaegkond
    Kestus 542 mln aastat kuni 252 mln aastat tagasi.
  • 542 BCE

    Fanerosoikum

    Kestus 542 mln aastat tagasi kuni 1 mln aastat tagasi.
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekivad kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvab planktiliste vetikate hulk, mis on omakorda toiduks loomastikule. Loomariiki ilmuvad üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujuneb mineraalne toes.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk Vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elab rikkalik elustik. Ajastu lõpul toimub kliima kiire jahenemine, mis lõppeb jääajaga. Jäätumine toob kaasa ookeanipinna alanemise 100m võrra. Paljud madalmered muutuvad kuivaks maismaaks ning toimub mereelustiku massiline väljasuremine.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium

  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Soojades meredes kujunevad käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujuvad primitiivsed kalad. Taimed jätkavad maismaa asustamist. Maismaad hakkavad asustama ka loomad.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elab rikkalik põhjaelustik. Ajastu lõpuks tekivad maismaale esimesed metsad. Ilmuvad esimesed kahepaiksed.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katavad võimsad metsad. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunevad kivisöelademed. Maismaal elab rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekib lennuvõime. Maismaale ilmuvad esimesed roomajad.
  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    Karbon

  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekib kuiva kõrbe ja karmi kliimaga hiidmanner Pangaea. Maismaaloomastikus on peamiselt roomajad. Taimestikus suureneb paljasseemnetaimede ja meres luukalade osakaal. Ajastu lõppeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Kaob kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Period: 299 BCE to 252 BCE

    Perm

  • 252 BCE

    Mesosoikum / Keskaegkond

    Kestus 252 mln aastat tagasi kuni 66 mln aastat tagasi.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Ilmuvad esimesed dinosaurused, ajastu lõppedes surevad välja. Ilmuvad esimesed imetajad, meredes suureneb ammoniitide arv ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk Keskaegkond

  • Period: 252 BCE to 201 BCE

    Triias

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Ilmuvad esimesed krokodillid, linnud ja kilpkonnad. Ookeanides elab rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast on kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Period: 201 BCE to 145 BCE

    Juura

  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmuvad esimesed õistaimed, mis hakkavad domineerima kogu Maa maismaataimestkus. Ookeanid ja mered on asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja karpidega. Maismaal valitsevad dinosaurused, arenevad uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimub meteoriidiplahvatuse tõttu liikide massiline väljasuremine.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

  • 66 BCE

    Kainosoikum / Uusaegkond

    Kestus 66 mln aastat tagasi kuni 1 mln aastat tagasi.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmuvad esimesed primaadid. Ajastu alguses on kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kliima jaheneb järkjärgult ning heitlehised taimed muutuvad valdavaks. Kujunevad ulatuslikud rohumaad, mis asendavad seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk Uusaegkond

  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia omandab tänapäevase ilme. Laiemalt hakkavad levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunevad välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmuvad varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenemise tõttu on korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate.
  • Period: 23 BCE to 3 BCE

    Neogeen

  • 3 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajastu alguses ilmuvad inimese vahetud eellased. Ajastu jooksul sureb välja palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
  • Period: 3 BCE to 1 BCE

    Kvaternaar