Geochronological scale

Geokronoloogiline skaala Agne.K G2BK 2000/21

By Agne123
  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestus: 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidi sajud. Kivimeid sellest perioodist on säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maaga põrkus suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis kuu.
  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arenesid algelised eluvormid. Sellest ajast on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse suurenemisele. Sel ajal toimus Maal mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Toimus kambriumi plahvatus ehk kiire evolutsioon (tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid). Kambriumi ajal ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad (Nt: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused). Paljudel loomadel kujunes ka mineraalne toes. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine ehk saak-ja röövloomade üheaegne evolutsioon.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Kestvus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Toimus mereelustiku massiline väljasuremine.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kestvus 443 mln kuni 419 aastat tagasi. Sel ajastul kujuneid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Maismaa taimed jätkasid asustamist. Siluri ajastul jõudsid maismaale ka loomad, kellest esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Paljud meresid ja järvesid asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni ajastu algul oli maismaataimestik madal ja hõre kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed ehk kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Kestvus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel (mererannikud, jõelammid) kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid ning osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale tekkisid esimesed roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Kestvus 299 kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala valitses kuiv ja karmi kliimaga kõrb. Maismaaloomadest olid ülekaalus roomajad ning meredes suurenes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Kestvus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Ajastu algul oli elustik liigivaene, kuna toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes ajastu lõpul toimunud järjekordses väljasuremises said võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiase ajastul ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Kestvus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Kestvus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus väljasuremine, kus hävinesid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eelased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima aga järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Kestvus 23 mln kuni 2,5 mln aasta tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid - inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Kestvus 2,5 mln kuni 0 mln aastat tagasi. Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Ajastu jooksul surid välja paljud imetaja- ja linnuliigid. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.