-
Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid maad sagedased meteoriidi sajud. 100 miljonit aastat tagasi põrkas Maa kokku suure taevakehaga ja tekkis kuu. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor ja atmosfäär ning tekkisid ookeanid.
-
-
Meredes arenesid algsed eluvormid.
-
-
Atmosfääris ja ookeani pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist. Aekonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid, kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi.
-
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna madalnemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See omakorda tõi kaasa mereelustiku massilise väljasurenemise.
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Maismaad hakkasid asustamad taimed ja loomad.
-
Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.
-
Maad katsid võimsad metsad. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukal´tel tekkis lennuvõime. Maismaal ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbrites Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus oli ülekaalus roomajad, kes suutis sellistes tingimustes elada. Ajastu lõppes suure väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.
-
Liigistik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurusedd, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dionsaurused, merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust.
-
Algas lindude ja imetajate kiire areng. Ilmusid esimesed primaadid. Palogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese eelased. Kvaternaari jooksul on väljasurnud palju imetaja- ja loomaliike.
