Alari Adamson G2R2

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kestis 4,6-4 mld aastat tagasi. Maa tekkimine. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Kuu tekkimine.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 2500 BCE to 4000 BCE

Kestis 4-2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Kambrium

542 BCE

Kestis 542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Tekkis palju vetikaid ja selgrootuid. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 542 BCE to 2500 BCE

Kestis 2500-542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesile suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajaid.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestis 485-443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestis 443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid, ujusid primitiivsed kalad. Siluti ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestis 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid selle aja tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed - selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Kestis 359-299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Tekkis suurem osa kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestis 299-252 mln aastat tagasi. Ajastut iseloomustab hiidmandri Pangea moodustumine Panthalassa ookeanis. Mandri keskosas oli kuiv kõrb. Maal olid peamiselt roomajad ning vees luukalad. Ajastu lõppes Maa ühe suurima väljasuremisega, mil suri välja pea 95% liikidest.

Triias

252 BCE

Kestis 252-201 mln aastat tagasi. Ajastu algne elustik oli üsna liigivaene permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise tõttu. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiase ajal ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

201 BCE

Kestus 201-145 mln aastat tagasi. Ajastut iseloomustab dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate välja vahetumine Triiase aegsetega. Tekivad esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.

Kriit

145 BCE

Kestis 145-66 mln aastat tagasi, iseloomustab ajastu esimeste õistaimede teket maal. Looma- ja linnuriik oli sel ajastul üsna liigirikas. Ajastu lõppeb massilise väljasuremisega, mille tõenäoliselt põhjustas meteoriit.

Paleogeen

66 BCE

Kestis 66-23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiski, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 66 BCE to 252 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestis 23-2.5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestis 2.5 mln -11.7 tuhat aastat tagasi. Ilmused inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.