-
Kestis 4,6-4 mld aastat tagasi. Maa tekkimine. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Kuu tekkimine.
-
Kestis 4-2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
-
Kestis 542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Tekkis palju vetikaid ja selgrootuid. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.
-
-
Kestis 2500-542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesile suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajaid.
-
Kestis 485-443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Kestis 443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid, ujusid primitiivsed kalad. Siluti ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Kestis 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid selle aja tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
-
Kestis 359-299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Tekkis suurem osa kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Kestis 299-252 mln aastat tagasi. Ajastut iseloomustab hiidmandri Pangea moodustumine Panthalassa ookeanis. Mandri keskosas oli kuiv kõrb. Maal olid peamiselt roomajad ning vees luukalad. Ajastu lõppes Maa ühe suurima väljasuremisega, mil suri välja pea 95% liikidest.
-
Kestis 252-201 mln aastat tagasi. Ajastu algne elustik oli üsna liigivaene permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise tõttu. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiase ajal ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Kestus 201-145 mln aastat tagasi. Ajastut iseloomustab dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate välja vahetumine Triiase aegsetega. Tekivad esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.
-
Kestis 145-66 mln aastat tagasi, iseloomustab ajastu esimeste õistaimede teket maal. Looma- ja linnuriik oli sel ajastul üsna liigirikas. Ajastu lõppeb massilise väljasuremisega, mille tõenäoliselt põhjustas meteoriit.
-
Kestis 66-23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiski, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed.
-
-
-
Kestis 23-2.5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Kestis 2.5 mln -11.7 tuhat aastat tagasi. Ilmused inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
