-
Hadaikum algas Maa kujunemisega 4 miljardit aastat tagasi. Umbes 100 miljonit aastat hiljem tekkis Maa kaaslane Kuu. Hadaikum lõppes maakoore, atmosfääri ja algse maakoore välja kujunemisega.
-
Hadaikum algas Maa kujunemisega 4 miljardit aastat tagasi. Umbes 100 miljonit aastat hiljem tekkis Maa kaaslane Kuu. Hadaikum lõppes maakoore, atmosfääri ja algse maakoore välja kujunemisega.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumist on leitud vanimad stromatoliidid, milles on säilinud palju bakterfossiile.
-
-
Atmosfääris ja ookeani pinnakihis suurenes hapniku sisaldus tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Proterosoikumisse jääb mitu suurt jäätumist ja pehmekehalise Ediacra elustiku tekkimine.
-
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad, arenes välja mineraaltoes (ilmselt kaitseks röövloomade vastu).
-
-
-
Ordoviitsiumi ajal ilmusid esimesed maismaataimede. Ajasti alguses oli kliima üldiselt soe, aga lõppes jääajaga, mis muutis madalmered maismaaks ja mereelustik suri massiliselt välja.
-
-
Tekkisid algelised kalad, soojades meredes kujunesid välja käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Väiksed ja algelised maismaataimed elasid tavaliselt üleujutatud aladel. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid.
-
-
Ilmusid kahepaiksed ja troopikameredes oli tihe põhjaelustik. Paljudes meredes ja järvedes elasid kalad, kes olid kasvanud suurteks tippkiskjateks. Suured muutused toimusid ka maismaal- ajastiku lõpuks olid tekkinud metsad.
-
-
Maismaale tekkisid esimesed roomajad ja elas palju lülijalgseid ning lennuvõimelised putukad. Maad katsid võimsad metsad, kus elasid nt sõnajalgade eellased. Surnust puidust kujunesid kivisöelademed, mille taolisi pole tekkinud üheskis teises geoloogilistel ajastutel.
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses ookean ja siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Seal olid ülekaalus roomajad, kes olid seal suutelised elama. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes luukalade. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.
-
-
Elustiku taastamiseks kulus ligi 10 miljonit aastat. Peamiseks loomarühmaks maismaal muutusid äsjailmunud dinosaurused. Ajastu lõpustoimus jälle väljasuremine. Arenesid välja esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide tasakaal.
-
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suurem osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasurenemise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremisepõhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
-
Pärast dinosauruste ja teiste roomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujuneisd suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Kliima oli alguses soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid. Siis hakkas kliima järk-järgult jahenema.
-
-
Neogeeni ilmastik (kliima), loomastik ja taimestik sarnanes üldjoontes tänapäevastega.Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiirelt levima just Neogeenis. Ilmusid esimesed inimese eellased. Maa kliima jahenes ning tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Selle ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammutid, karvased ninasarvikud) ja linnuliike (moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
-
-
-
-
