Geokronoloogiline skaala

Hadaikum

4600 BCE

Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aegaa 4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid sellest ajast pärit on Maal väga vähe, väikeste lapikestena aind Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti sagedased meteoriidisajud. Umbes 100 mln aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. Selle ajajärgu lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi ehk ürgeooni meredes arenesid algelised eluvormid. Sealt ajastust on leitud ka vanimad stormatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes neis on säilinud ka bakterifossiile.

Proterosoikum

2500 BCE

Proterosoikumis ehk agueoonis suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka kuulus nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kujunesid ka toiduahelad. Paljudel loomadel tekkis mineraalne toes, näiteks tigudel ja karpidel koda ning trilobiitidel välisskelett.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikametsades elas rikkalik elustik: käsijalgsed, korallid, trilobiidid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra, elualade vähenemine tõi kaasa aga mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid)

Devon

419 BCE

Troopikametsaddes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja neist said tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu alguses oli maismaataimestik madal ja hõre, aga ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, sonajalgade ja koldade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osal putukatel puudus lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. See ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maal asunud liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 252 BCE to 542 BCE

Juura

201 BCE

Dinoraurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid ajapikku välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed krokodillid, kilponnad ja linnud. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid (ammoniidid, ihtüosaurused, plesiosaurused), elas ka tänapäevast tüüpi kalu. Suurem osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa taimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega (karbid). Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Selle ajastu lõpus oli massiline väljasuremine, mille käigus surid välja ka dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peeti meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, aga vaalade eellased elasid meredes. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel, siis aga hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid inimese eellased- varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellase, perekond Homo esindajad. Suri v'lja ka palju imetaja- (mammut, kollane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, madu).