-
Suur pauk on kosmoloogiline teooria, mis selgitab universumi algust. Suurest paugust tekkis Universum umbes 13,8 miljardit aastat tagasi äärmiselt tihedas ja kuumas punktis. Seejärel hakkas universum laienema ja jahtuma. -
4,6 miljardit aastat tagasi. Maa sisemus oli algul sulakivim. Rasked elemendid, nagu nikkel ja raud, koondusid südamikusse, kergemad elemendid nagu alumiinium ja räni aga ladestusid pinnale. Õhuke kosmilise aine kiht tolm tiirles ümber Maa -
Kestis 4,6 mld aastat kuni 4 mld aastat tagasi, Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal. -
-
-
4,5 mld aastat tagasi: Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu -
4 miljardit kuni 2,5 miljardit aastat tagasi, geokronoloogilisel skaalal vanimal eoonil, mis on sama vana kui Maa ise, arenesid Arheaani meredes primitiivsed eluvormid. Elu arenes välja eranditult vee all. sest atmosfäär ei neelanud veel ultraviolettkiirgust. Toonane atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnes peamiselt metaanist, ammoniaagist, lämmastikust ja süsihappegaasist -
-
2500-520 miljonit aastat tagasi. Proterosoikum oli periood, mil Maa keskkond ja biosfäär rikastusid hapnikuga. Proterosoikum jaguneb paleoproterosoikumiks, mesoproterosoikumiks ja neoproterosoikumiks. Proterosoikumi lõppu loetakse kambriumi plahvatust, mis tõi kaasa keerulise, skeletiga organismide laialdase leviku maakeral. -
-
542-485 miljonit aastat tagasi. Toimus kiire evolutsioon e kambriumi plahavatus. Sel perioodil tekkisid kõikide mitmesuguseste organismide peamised tüübid. Planktiliste vetikate arv suurenes, pakkudes toitu loomadele. Selgrootud hõlmasid käsnasid, ainuõõsseid, käsijalgseid, lülijalgseid ja limuseid. Toimus kiire evolutsioon, sest keskkond oli ohtlik ja kiiresti muutuv. Röövloomade hambad muutusid tugevamaks ning paljudel loomadel tekkis tugev välisskelett. -
Fanerosoikumiks perioodi alates 542 miljonist aastast tagasi kuni tänapäevani. Fanerosoikumi eelneb proterosoikum. Fanerosoikum jagab kolmeks ajastuks: Kainosoikum, Mesosoikum ja Paleosoikum. Need kolm ajastut jagavad üheteistkümneks ajastuks.
-
Paleosoikum algas 540 miljonit aastat tagasi ja kestis 290 miljonit aastat. Paleosoikumile eelnes neoproterosoikum ja järgnev mesosoikum. Paleosoikum on fanerosoikumi ajastutest vanim ja kõige pikem ning jaguneb kuueks geoloogiliseks ajastuks. Paleosoikumide ajal toimusid olulised geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused.
-
-
485 kuni 443 aastat tagasi. Nimi "Ordoviitsium" pärineb keldi hõimu ladinakeelsest nimest "Ordovices", kes elasid tänase Suurbritannia aladel. Ordoviitsium jaguneb omskorda kolmeks ajastuks: hiliseks, keskmiseks ja varaseks Ordoviitsiumiks. Selle ajastu jooksul kujunes välja paleosoiline fauna. -
-
443-419 miljonit aastat tagasi. Tekkisisid esimesed maismaa taimed veelogude lähedusse, niisketele aladele. Maismaataimed olid lihtsa ehitusega ja väikesed. Maismaa taimestik ja loomastik arenesid kiiresti. Soojades meredes tekkisid käsnade, lubivetikate ja korallide riffid ning ujusid algelised kalad. Esimesteks maismaaloomadeks olid meriskorpionid, skorpionid ja tuhatjalgsed. -
-
419-359 miljonit aastat tagasi. On saanud nime Inglismaal asuva Devoni krahvkonna järgi, kus asub selle ajastu kivimite esimene uurimiskoht. Sel ajastul tekkisid ulatuslikud metsad ja kalade mitmekesisus suurenes märkimisväärselt. Devoni kivimite paksus võib Eestis kohati ulatuda 500 meetrini. -
-
350-299 miljonit aastat tagasi. Karbon, mida tuntakse ka kivisöeajastuna, kuulub Paleosoikumi ajastikku. Maismaal kasvasid hiigelsuurte puukujuliste eellaste võimsad metsad nt osjad, koldad ja sõnajalad. Maismaal levisid lülijalgsed, mõned putukad omandasid lennuvõime ning ilmusid algelised roomajad. -
-
299-252 miljonit aastat tagasi. Selle perioodi lõpus koges Maa ajaloo suurimat väljasuremislainet, mille tagajärjel hukkus umbes 96% mereliikidest ning suur osa maismaaliikidest. Tekkis hiiglaslik mandriosa nimega Pangea, mida piiras Panthalassa ookean. Pangea sisealad olid kaetud karmi kliimaga kõrbega. Enamikud loomaliikidest olid roomajad. Luukalade ja paljasseemnetaimede arvukus suurenes märkimisväärselt. Jaguneb loping, guadalup ning cisural ajastikuks -
-
252 kuni 201 miljonit aastat tagasi. Triias oli Liigivaene ajastu. Liigivaesuse periood kestis umbes 10 miljonit aastat, kuna väljasuremisest taastumine võttis aega. Selle ajastu jooksul tekkisid esimesed dinosaurused. Massiline väljasuremine soodustas dinosauruste muutumist maismaa peamiseks loomarühmaks. Ajastu lõpus ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes karpide ja ammoniitide osakaal. -
252 kuni 66 miljonit aastat tagasi.
-
-
201 kuni 145 miljonit aastat tagasi. Triiase ajastule iseloomulikud loomad vahetusid aegamööda välja Imetajate, roomajate, dinosauruste ja kahepaiksetega. -
-
145-66 miljonit aastat tagasi. Tekkisid esimesed õistaimed, mis hiljem domineerisid maismaataimestikus. Meredes ja ookeanides olid ammoniidid ja lehmsarve-sarnased karbid, samuti ihtüosaurused ja plesiosaurused. Uued imetajate ja lindude liigid ilmusid, kuid dinosaurused jäid domineerima. Ajastu lõpus toimus tõenäoliselt meteoriidiplahvatusest põhjustatud masstabamuses, mille tagajärjel kadusid dinosaurused ja paljud mereelanikud. -
-
66-23 miljonit aastat tagasi. Toimus imetajate ja lindude kiire areng. Enamus imetajatest elas maismaal, samas kui vaalade esivanemad asustasid meresid. Ajastu alguses oli kliima soe ning valdavalt olid metsad troopilised. Hiljem jahtus kliima ning lehtpuudega taimede hulk ja levik suurenes märgatavalt. Paleogeeni ajajärgul tekkisid ulatuslikud rohumaad. -
-
66 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev.
-
23 kuni 2 miljonit aastat tagasi. Mandrite kuju ja asukoht muutusid tänapäevaga rohkem sarnaseks ning ka taimestiku ja loomastiku põhilised jooned muutusid. Hiirte, madude, laululindude, konnade ja rottide levik suurenes. Moodustusid tänapäevased linnud ja imetajad. Varased hominiidid ehk inimese eellased asusid Aafrikas. Kliima jahenes, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ja jääkatte tekkimist poolustele. See periood jagatakse plio- ja miotseeni ajastikeks. -
-
2 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Ajastu alguses ilmusid Aafrikas inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Mitmed imetajad ja linnuliigid surid välja, eeldatavasti inimeste suureneva mõju tõttu planeedi ökosüsteemile. Ajastu vältel jahtus kliima järsult ning toimusid tsüklilised muutused. Ajastu jaguneb Holotseeniks ja Pleistotseeniks -