-
Kesrus: 4,6 mld kuni 4,0 mld. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, tekkis Kuu, kivimeid säilinud vähe, moodustusid ookeanid
-
Kestus 4,0 mld kuni 2,4 mld. Esimesed üherakulised organismid, ladestustes on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
-
2500-542(mld) aastat tagasi
atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus
Toimus mitu suurt jäätumist
ilmus Ediacara elustik -
Kestus: 542 mln kuni 252 mln aastat
-
542-485(mld) aastat tagasi
tekkisid kõik peamised organismidenehitustüübid misneksisteevad ka tänapäeval
kasvas planktiliste vetikate hulk
loomadel kujunes mineraalne toes -
485 mln -443 mln a.t. Rikkalik elustik troopikameredes, esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, ajastu lõppes jääajaga mis tõ kaasa meretaseme languse 100m võrra, mereelustiku massiline väljasuremine
-
443-419(mld) aastat tagasi.
Taimed jätkasid maismaal asutamist, need olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sagel üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asutama ka loomad. -
419-359(mld) aastat tagasi.
Paljud meresid ja järvi asustunud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimsetik madal ja hõre, siis lõpuks tekkisid esimsed metsad, ilmusid esimsed kahepaiksed. -
299-252(mld) aastat tagasi.
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean.
Permi ajastul suurenes taimestikus paljasseemnetaimed, meres aga suurenes luukalade osakaal. -
201-145(mld) aastat tagasi.
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
Ookeanides elas palju merelisi roomajaid.
Sel ajal elasid juba praegused kalad. -
145-66(mld) aastat tagasi.
Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid.
Kriidi lõpus surid dinosaurused. -
66-23(mld) aastat tagasi.
Algas lindude ja imetajate kiire evolutioon. Imetajatest sai suureks ja liigirikkaks rühmaks , enamik imetajaid elasid maismaal.
Kliima oli soe ja niiske. -
23-2,5(mld) aastat tagasi.
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid, hiired. Selle aja jooksul jahenes maa kliima oluliselt. -
252-201(mld) aastat tagasi.
Sel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimus järgmine väljasuremine, mis andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiase ajastul ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.