Geokronoloogiline skaala

Hadaikum

4600 BCE

Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
Rasked elemendid vajusid Maa keskmesse moodustades tuuma ja magneetilise välja ümber Maa.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Suure kokkupõrke hüpotees- Marsi suurune objekt põrkas kokku suurel kiirusel maaga mille tagajärjel jäi sellest allesjäänu Maa orbiidile.

Arhaikum

4000 BCE

Tänu kuule aeglustus Maa tiirlemine kahekümne nelja tunni peale ning tiirlemine ka stabiliseerus. Kokkupõrkest Maa telg kaldus ja tekkisid aastajad. Maa jahtus ning tekkisid esimesed kontinendid (Vaalbara superkontinent) ja veeaurust ookeanid.

Arhaikum e. ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Esimene elu

3800 BCE

Vees hakkas tekkima esimene elu. Arenesid algelised eluvormid: mikroorganismid(näiteks tsüano- ja purpurbakterid) ja ka mitmesugused vetikad. Sellest ajast pärinevad vanimad stomatoliidid. Hakkas vaikselt hapniku teke

Proterosoikum

2500 BCE

Hapniku sisaldus suurenes atmosfääris kui ka vees. Hapniku ja metaani kombineerides atmosfääris selle soojahoidvus vähenes drastiliselt, mille tagajärjel tekkis 300 miljoni aastane jääaeg.

Proterosoikum e. agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Ediacara elustiku teke

2100 BCE

Hapnikurikas atmosfäär soodustas elu arengut keerukamaks, tekkisid eukarüoodid.

Kambriumi

542 BCE

Kambriumi plahvatus. Tekkisid peamised tänapäevased organismide ehitustüübid,ning ka mitmed loomhõimkonnad. Ilmusid paljud selgrootute rühmad näiteks käsnad, ainuõõssed ja limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine (välisskelett versus jõulised lõuad ja hambad)
Ka esimeste kalade teke

Osooni kihi paksenemine

542 BCE

Tänu eukarüootide hapniku tootmisele oksüdeerus kogu raud vees ning pärast seda hakkas hapnikku lekkima ka atmosfääri, mis ajapikku tekitas osooni (O3). Tänu osooni kihile oli elul võimalust ka areneda veest välja.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum e. vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes valitses rikkalik elu ning tänu soojale kliimale hakkasid tekkima ka esimesed maismaa taimed. Ajastu lõppes jääajaga, mis tõi kaasa meretaseme 100 meetrise languse ja suure liikide väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kalade populatsioon suurenes ning tekkisid ka esimesed rifid. Valitses kalade ajastu. Taimestik maismaal kasvas ning maal hakkasid elama esimesed selgrootud: tuhatjalgsed ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Veeelustik arenes veelgi rikkalikumaks erinevate kliimadega meredes kui ka järvedes. Kalad arenesid edasi ja tekkisid tippkiskjad rüükalad ja vihtuimsed.
Tekkisid esimesed metsad ja ka kahepaiksed kes olid suutelised maa peal elama võtsid üle tühja Gondwana kontinendi. Algas kahepaiksete ajastu.

Karbon

350 BCE

Maismaa oli kaetud suurte metsadega ning leidus ka tänapäevast sõnajalgade,koldade ja osjade eelasi.
Maismaal valitsesid lülijalgsed, esimesed putukad hakkasid saama omale lennuvõime ning maal tekkisid ka esimesed roomajad

Kivisöelademed

350 BCE

Karboni ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt. Ranniku üleujutavatel aladel kasvanud võimsad metsad surid ning neist tekkisid kivisöelademed. Kivisüsi tekkis ka tänu globaalsele soojenemisele, mille pärast surid välja vihmametsad ning surnud puud mattusid aja jooksul kõrbe alla.

Permi

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mille keskel valitses karmi kliimaga kõrb. Kestis roomajate ajastu, sest neile sobis antud kliima kõige paremini.
Suurenes luukalade arv vees ning paljasseemnetaimede osa maismaal.

Mesosoikum e. keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Jätkus roomajate ajastus, kuid elu oli liigivaene ja kulus 10 miljonit aastat selle normaliseerumiseks. Maa kliima soojenes veelgi, mis andis hoogu dinosauruste tekkele ning ajastu lõpus täna järjekordsele väljasuremisele sai neist peamine maismaa loomarühm. algas dinosauruste valitsusaeg.

Suur väljasuremine

250 BCE

Permi ajastu lõpuks peetakse suurt väljasuremist, mis oli maailma suurim kuna kadus 95% kõigist maailma liikidest. 96% vees elavatest liikidest ja 70% maismaal elavatest selgroogsetest surid välja. Konsensusele on jõutud, et põhjuseks oli võimsa meteoriidi langemine maale.

Juura

200 BCE

Maismaa oli kaetud suurte paljasseemnetaimede metsadega, mis tõstsid hapniku koguse atmosfääris 35% peale. Juura ajastu loomastik vahetas välja Triiase generatsiooni ja ka vees leidus rohkesti merelisi roomajaid, ammoniite ja tekkisid kilpkonnad, krokodillid ja ka tänapäeval elutsevad kalad.

Esimeste imetajate ilmumine

200 BCE

Ilmusid Triiase ajastu lõpus.

Tekkisid esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis kiirelt hakkas domineerima maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid täis elu alustades karpidega ja lõpetades saurustega. Maismaal valitsesid siiani dinosaurused, kuid arenes ka palju uusi imetaja- ka linnuliike.

Paleogeen

66 BCE

Algas imetajate ja lindude võidukäik. Imetajad muutusid suureks liigirikkaks rühmaks enamasti elades maismaal, kui oli ka erandeid(vaala eelased).
Troopikaline, niiske kliima valitses ka suuurtel laiuskraadidel, kuid aja jooksul muutus kliima jahedamaks.
Välja hakkasid kujunema rohumaad ja savannid.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Kriidi aja lõpuks peetakse dinosauruste väljasuremist, milleks peetakse kuue miili laiuse meteoriidi langemist maale. Kokkupõrkest tekkinud osakeste pilv blokeeris kogu päikesevalguse maal tuues kaasa suured kliima muutused , mis oli ka dinosauruste lõpuks.

Neogeen

23 BCE

Geograafia, loomastik ja taimestik hakkasid sarnanema tänapäevasele ning kujunes välja mitmed tänapäeval eksisteerivad liigid.
Aafrikas ilmusid esimesed homoniidid.
Kliima jahenes, mis tõi kaasa jäätumisi ning tekitas poolustele jääkatte.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid Homo perekonna esimesed esindajad. Inimese evolutsiooni peetakse ka põhjuseks, miks mitmed liigid nagu mammutid ja dodod välja surid

Kainosoikum e. uusaegkond

Period: 66 to 1 CE