-
Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
Rasked elemendid vajusid Maa keskmesse moodustades tuuma ja magneetilise välja ümber Maa. -
-
Suure kokkupõrke hüpotees- Marsi suurune objekt põrkas kokku suurel kiirusel maaga mille tagajärjel jäi sellest allesjäänu Maa orbiidile.
-
Tänu kuule aeglustus Maa tiirlemine kahekümne nelja tunni peale ning tiirlemine ka stabiliseerus. Kokkupõrkest Maa telg kaldus ja tekkisid aastajad. Maa jahtus ning tekkisid esimesed kontinendid (Vaalbara superkontinent) ja veeaurust ookeanid.
-
-
Vees hakkas tekkima esimene elu. Arenesid algelised eluvormid: mikroorganismid(näiteks tsüano- ja purpurbakterid) ja ka mitmesugused vetikad. Sellest ajast pärinevad vanimad stomatoliidid. Hakkas vaikselt hapniku teke
-
Hapniku sisaldus suurenes atmosfääris kui ka vees. Hapniku ja metaani kombineerides atmosfääris selle soojahoidvus vähenes drastiliselt, mille tagajärjel tekkis 300 miljoni aastane jääaeg.
-
-
Hapnikurikas atmosfäär soodustas elu arengut keerukamaks, tekkisid eukarüoodid.
-
Kambriumi plahvatus. Tekkisid peamised tänapäevased organismide ehitustüübid,ning ka mitmed loomhõimkonnad. Ilmusid paljud selgrootute rühmad näiteks käsnad, ainuõõssed ja limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine (välisskelett versus jõulised lõuad ja hambad)
Ka esimeste kalade teke -
Tänu eukarüootide hapniku tootmisele oksüdeerus kogu raud vees ning pärast seda hakkas hapnikku lekkima ka atmosfääri, mis ajapikku tekitas osooni (O3). Tänu osooni kihile oli elul võimalust ka areneda veest välja.
-
-
-
Troopikameredes valitses rikkalik elu ning tänu soojale kliimale hakkasid tekkima ka esimesed maismaa taimed. Ajastu lõppes jääajaga, mis tõi kaasa meretaseme 100 meetrise languse ja suure liikide väljasuremise.
-
Kalade populatsioon suurenes ning tekkisid ka esimesed rifid. Valitses kalade ajastu. Taimestik maismaal kasvas ning maal hakkasid elama esimesed selgrootud: tuhatjalgsed ja skorpionid.
-
Veeelustik arenes veelgi rikkalikumaks erinevate kliimadega meredes kui ka järvedes. Kalad arenesid edasi ja tekkisid tippkiskjad rüükalad ja vihtuimsed.
Tekkisid esimesed metsad ja ka kahepaiksed kes olid suutelised maa peal elama võtsid üle tühja Gondwana kontinendi. Algas kahepaiksete ajastu. -
Maismaa oli kaetud suurte metsadega ning leidus ka tänapäevast sõnajalgade,koldade ja osjade eelasi.
Maismaal valitsesid lülijalgsed, esimesed putukad hakkasid saama omale lennuvõime ning maal tekkisid ka esimesed roomajad -
Karboni ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt. Ranniku üleujutavatel aladel kasvanud võimsad metsad surid ning neist tekkisid kivisöelademed. Kivisüsi tekkis ka tänu globaalsele soojenemisele, mille pärast surid välja vihmametsad ning surnud puud mattusid aja jooksul kõrbe alla.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mille keskel valitses karmi kliimaga kõrb. Kestis roomajate ajastu, sest neile sobis antud kliima kõige paremini.
Suurenes luukalade arv vees ning paljasseemnetaimede osa maismaal. -
-
Jätkus roomajate ajastus, kuid elu oli liigivaene ja kulus 10 miljonit aastat selle normaliseerumiseks. Maa kliima soojenes veelgi, mis andis hoogu dinosauruste tekkele ning ajastu lõpus täna järjekordsele väljasuremisele sai neist peamine maismaa loomarühm. algas dinosauruste valitsusaeg.
-
Permi ajastu lõpuks peetakse suurt väljasuremist, mis oli maailma suurim kuna kadus 95% kõigist maailma liikidest. 96% vees elavatest liikidest ja 70% maismaal elavatest selgroogsetest surid välja. Konsensusele on jõutud, et põhjuseks oli võimsa meteoriidi langemine maale.
-
Maismaa oli kaetud suurte paljasseemnetaimede metsadega, mis tõstsid hapniku koguse atmosfääris 35% peale. Juura ajastu loomastik vahetas välja Triiase generatsiooni ja ka vees leidus rohkesti merelisi roomajaid, ammoniite ja tekkisid kilpkonnad, krokodillid ja ka tänapäeval elutsevad kalad.
-
Ilmusid Triiase ajastu lõpus.
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis kiirelt hakkas domineerima maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid täis elu alustades karpidega ja lõpetades saurustega. Maismaal valitsesid siiani dinosaurused, kuid arenes ka palju uusi imetaja- ka linnuliike.
-
Algas imetajate ja lindude võidukäik. Imetajad muutusid suureks liigirikkaks rühmaks enamasti elades maismaal, kui oli ka erandeid(vaala eelased).
Troopikaline, niiske kliima valitses ka suuurtel laiuskraadidel, kuid aja jooksul muutus kliima jahedamaks.
Välja hakkasid kujunema rohumaad ja savannid. -
Kriidi aja lõpuks peetakse dinosauruste väljasuremist, milleks peetakse kuue miili laiuse meteoriidi langemist maale. Kokkupõrkest tekkinud osakeste pilv blokeeris kogu päikesevalguse maal tuues kaasa suured kliima muutused , mis oli ka dinosauruste lõpuks.
-
Geograafia, loomastik ja taimestik hakkasid sarnanema tänapäevasele ning kujunes välja mitmed tänapäeval eksisteerivad liigid.
Aafrikas ilmusid esimesed homoniidid.
Kliima jahenes, mis tõi kaasa jäätumisi ning tekitas poolustele jääkatte. -
Ilmusid Homo perekonna esimesed esindajad. Inimese evolutsiooni peetakse ka põhjuseks, miks mitmed liigid nagu mammutid ja dodod välja surid
-
