Geokronoloogiline skaala. Danila Senov G2E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi.
Pärit kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
Vulkaaniliselt väga aktiivne, meteoriidisajud.
Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu tekkimine

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4 mld - 2,5 mld aastat tagasi.
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8 mld kuni 3,5 mld aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide (bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite) esinemine ligi 3,5 mld aasta vanustes kivimites.

Stromatoliit

3500 BCE

Stromatoliidid hakkasid arenema 3,5 mld aastat tagasi.
Neid võib praegugi kohata näiteks Austraalias.

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.
Toimus mitu suurt jäätumist.
Tekis suur pehmekehaliste (s.t ilma skeletita) elusorganismide rühm.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Mitmerakulised organismid hakkasid proterosoikumi lõpus kiiresti levima ja arenema.

Eukarüoodid

1900 BCE

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon (kromosoomidena) rakutuumas, mis on membraaniga ümbritsetud organell.
Vanim eukarüoodi kivistis, leitud USAst Michiganist 1,9 mld.

Kambrium

542 BCE

Kestus 542mln - 485mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. Arvatakse, et väliskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Seda nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 251 BCE

hiidmanner lagunes osadeks- kujunesid praegused mandrid ja ookeanid, kliima jahe ja kuiv, ulatuslik kõrbestumine

Esimesed kalad

532 BCE

Kivistised on näidanud, et kalad on evolutsioneerunud enam kui 500 miljonit aastat. Luukalade areng.

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe. Ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Esimesed maismaataimed olid samblalaadsed, kes nõudsid niisket kliimat. Hiljem, kui taimed olid võimelised moodustama oma katteks vahalaadseid aineid, said nad võimaluse asustada sisemaa kuivemaid piirkondi.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid algelised kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaataimed olid väiksesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad, näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Mitmed kalad kasvasid väga suureks ja olid selle aja tippkiskjad. Ajastu alguses oli maismaataimestik madal ja hõre. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Karboni ajastu algupoolel valitses tänasest soojem kliima, hiljem kliima jahenes, Karboni ajastu keskmine temperatuur oli sama mis praegune. Karboni ajastu jooksul tekkinud kivimeid Eesti aluspõhjas säilinud ei ole.

Perm

300 BCE

Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest ja suurel hulgal maismaaliike. Ühe põhilise massväljasuremiseni viinud põhjusena tuuakse välja Siberi aladel toimunud ja ligi miljon aastat väldanud ulatuslikku vulkaanilist aktiivsust, mille tulemusena sattus atmosfääri suures koguses osoonikihti hävitavaid aineid.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 65 BCE

meteoriidi langemine Maale

Triias

250 BCE

Kestus 250 - 200 mln aastat tagasi. Selle ajastu elusti oli alguses üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Sel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimus järgmine väljasuremine, mis andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiase ajastul ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis (Dinosauria). Kõige suuremad maismaal elanud loomad on tõenäoliselt kuulunud dinosauruste hulka.

Imetajate ilmumine

220 BCE

Esimesed imetajad arenesid välja roomajatest juuraajastu algul, umbes 220 miljonit aastat tagasi.

Juura

200 BCE

Juura ajastu kestis 200-150 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkelt merelisi roomajaid elas ookeanides ning meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Maismaast suur osa oli kaetud tiheda metsaga, mis koosnes paljasseemnetaimedest. Triiase ajastul elanud loomi vahetasid vähehaaval välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpus hävivad dinosaurused, paljud merelised loomad ja teised. Selle põhjuseks peetakse suurt meteoriidiplahvatust.

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed õistaimed tekkisid Maale umbes 130 miljonit aastat tagasi. Kõigepealt kujunesid õitega puud ja hiljem ka rohttaimed. Tänapäeval on õistaimi taimede hulgas kõige rohkem.​

Esimesed mesilased

100 BCE

Koos õistaimede ilmumisega varasel kriidi ajastul, tekkisid ka nende tolmendamiseks esimesed mesilased.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeeni ajastu kestis 66 mln - 23 mln aastat tagasi. Algas kiire lindude ja imetajate evolutsioon, viimased neist kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, kuid hakkas järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.

Esimesed roomajad

65 BCE

Kriidi ajastu lõpus toimus enamiku roomajate rühmade suhteliselt kiire väljasuremine, mille põhjuste kohta on mitmeid hüpoteese. Säilisid vaid osad soomuselised, kärsspealised, krokodillilised ja kilpkonnalised.

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Kriidi aja lõpuks peetakse dinosauruste väljasuremist, milleks peetakse kuue miili laiuse meteoriidi langemist maale. Kokkupõrkest tekkinud osakeste pilv blokeeris kogu päikesevalguse maal tuues kaasa suured kliima muutused , mis oli ka dinosauruste lõpuks.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 65 BCE to 2 BCE

mandrite kerkimine, kliima jahenemine, mandrite jäätumine (jääajad)

Esimesed jänesed

50 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Toimus korduvaid jäätumisi, ning poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

5 BCE

Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest. Inimeste lähimad sugulased, šimpansid ja gorillad, pärinevad samuti Aafrikast. Arvatakse, et šimpanside ja inimeste ühine esivanem on pärit Aafrikast 5 miljoni aasta tagant. Sel ajal algas Aafrika nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale. Siis eristusidki ahvilaadsed loomad inimahvideks ja inimlasteks.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aaftikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad näiteks: mammut, karvanen ninasarnik ja linnuliike näiteks: dodo, moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi leustikule.