-
Algab Maa kujunemine, Hadaikumist pärit kivimeid leidub vähe, neid on leitud vähesel määral: Kanadast, Gröönimaalt ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne periood ning Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ning moodustusid ookeanid. -
-
Maa põrkub suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. -
Arhaikumi meredes arenesid algsed eluvormid. Ladestusid vanimad leitud stromatoliidid, milles on säilinud bakterfossiile. -
-
Atmosfääri ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Agueoonis toimub mitu suurt jäätumist. Selle aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik nende hulka võisid kuuluda nii tänapäevaste kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmade esindajaid. -
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kiirest evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all- kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmuvad paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes ning tugev välisskelett trilobiitidel. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine- saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon. -
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaa taimed. Ordoviitsiumi lõpus jahenes kliima kiiresti ning ajastu lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes ja paljud madalmered kuivasid maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaal jätkus taimede areng- taimed olid väikesed ning lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpiond ja skorpionid. -
Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureseks ning olid tolleagsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal- ajastu lõpuks kasvasid madalad ja hõredad taimed metsadeks. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kuiv kõrb, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede arvukus, meredes luukalade osakaal. Perm lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega,kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpu väljasuremise taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triaase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaa. Triiases ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal -
-
Triiase ajastul levinud loomad vahetati vähehaaval dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate välja. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elutsesid plesiosaurused ja ihtüosaurused ning rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpus toimus massiline väljasuremine- hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad.Väljasuremise üheks peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes suur ja liigirikas rühm. Enamik imetajaid asus maismaal, vaid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, seejärel kliima järk- järgult jahenema, troopilised metsad vahetusid heitlehiste taimedega. Metsasid hakkasid asendama ulatusliku rohumaad- preeriad ja savannid. -
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid: maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellasede. Maa kliima jahenes oluliselt, millega kaasnesid korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkäte. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekon Homo esindajad, kellest kujunes tänapäevane inimene Homo sapiens.Kvaternaari ajastul suri palju imetaja- ( mammut) ja linnuliike ( dodo).