Geokronoloogiline skaala Kristjan Jaak G2E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4,6-4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekivad maakoor, esialgne atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkab kokku suure taevakehaga ja tekib kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Sel ajastul arenesid meredes algelised eluvormid. Sellest ajastust on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Tekkisid esimesed üherakulised organismid

3500 BCE

arhaikumi meredes arenesid välja esimesed eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Proterosoikum

2500 BCE

Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tagajärjel tekkis atmosfääris ja ookeanide pinnakihis esialgne hapnikusisaldus.

Protersoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Tekkisid esimesed mitmerakulised organismid

600 BCE

Ainuraksetele lisaks arenesid välja Maa esimesed hulkraksed.

Paleosoikum

542 BCE

Paleosoikumi aegkond hõlmab endas kuute väiksemat aegkonda.

Kambrium

542 BCE

Selles aegkonnas tekksid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsuim

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul see jahenes kiiresti, lõppedes jääajaga. Ookeanipind alanes 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Kaasnes mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Sel ajastul ujusid meres primitiivsed kalad ja tekkisid korallrifid. Maismaataimed arenesid ja paljunesid edasi. Maismaale saabusid nüüd ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Meredes elas rikkalik põhjaelustik. Mere äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad aga suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad.

Karbon

359 BCE

Sellel ajastul katsid maad võimsad metsad ja tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.Sel ajastul tekkis Maale kõige enam kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel tekkis ka lennuvõime. Maismaale tulid esimesed roomajad.

Mesosoikum

252 BCE

Hõlmab kolme erinevat ajastut.

Triias

252 BCE

Elustik on ajastu algul väga liigivaene permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest. Sellest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid välja esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse Maal domineerida. Tekkisid esimesed imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ning karpide osakaal.

Perm

252 BCE

Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena suri kõigist Maad asustanud liikidest 95%.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suurem osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis varsti hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes olid saurused ja rudistid. Maismaal domineerisid dinosaurused. Arenesid välja uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul tekkinud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Kainosoikum

66 BCE

Hõlmab endas kolme väikest ajastut.

Paleogeen

66 BCE

Pärast järjekordset väljasuremislainet Kriidi ajastu lõpus, algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad arenesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama merre. Tekkisid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima vaikselt jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ja loomastiku ning taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Sel ajastul kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes kliima oluliselt ja tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu algul tekkis pereonk Homo esindajad. Ajastu jooksul surid välja mitmed looma- ja linnuliigid nagu mammut, karvane ninasarvik, dodo ja moa. Väljasuremise peamiseks põhjuseks arvatakse olevat inimene ise.