-
Kestus: 4,6-4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekivad maakoor, esialgne atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkab kokku suure taevakehaga ja tekib kuu.
-
Sel ajastul arenesid meredes algelised eluvormid. Sellest ajastust on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
arhaikumi meredes arenesid välja esimesed eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tagajärjel tekkis atmosfääris ja ookeanide pinnakihis esialgne hapnikusisaldus.
-
-
Ainuraksetele lisaks arenesid välja Maa esimesed hulkraksed.
-
Paleosoikumi aegkond hõlmab endas kuute väiksemat aegkonda.
-
Selles aegkonnas tekksid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine.
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul see jahenes kiiresti, lõppedes jääajaga. Ookeanipind alanes 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Kaasnes mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Sel ajastul ujusid meres primitiivsed kalad ja tekkisid korallrifid. Maismaataimed arenesid ja paljunesid edasi. Maismaale saabusid nüüd ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Meredes elas rikkalik põhjaelustik. Mere äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad aga suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad.
-
Sellel ajastul katsid maad võimsad metsad ja tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.Sel ajastul tekkis Maale kõige enam kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel tekkis ka lennuvõime. Maismaale tulid esimesed roomajad.
-
Hõlmab kolme erinevat ajastut.
-
Elustik on ajastu algul väga liigivaene permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest. Sellest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid välja esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse Maal domineerida. Tekkisid esimesed imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ning karpide osakaal.
-
Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena suri kõigist Maad asustanud liikidest 95%.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suurem osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis varsti hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes olid saurused ja rudistid. Maismaal domineerisid dinosaurused. Arenesid välja uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul tekkinud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Hõlmab endas kolme väikest ajastut.
-
Pärast järjekordset väljasuremislainet Kriidi ajastu lõpus, algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad arenesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama merre. Tekkisid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima vaikselt jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed.
-
-
Mandrite geograafia ja loomastiku ning taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Sel ajastul kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes kliima oluliselt ja tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu algul tekkis pereonk Homo esindajad. Ajastu jooksul surid välja mitmed looma- ja linnuliigid nagu mammut, karvane ninasarvik, dodo ja moa. Väljasuremise peamiseks põhjuseks arvatakse olevat inimene ise.
