Geokronoloogiline skaala Kristjan Jaak G2E

Timeline created by HyperJuggerNaut
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus: 4,6-4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekivad maakoor, esialgne atmosfäär ja ookeanid.
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkab kokku suure taevakehaga ja tekib kuu.
  • 4,000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Sel ajastul arenesid meredes algelised eluvormid. Sellest ajastust on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhaikum

  • 3,500 BCE

    Tekkisid esimesed üherakulised organismid

    Tekkisid esimesed üherakulised organismid
    arhaikumi meredes arenesid välja esimesed eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • 2,500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tagajärjel tekkis atmosfääris ja ookeanide pinnakihis esialgne hapnikusisaldus.
  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Protersoikum

  • -600 BCE

    Tekkisid esimesed mitmerakulised organismid

    Ainuraksetele lisaks arenesid välja Maa esimesed hulkraksed.
  • -542 BCE

    Paleosoikum

    Paleosoikum
    Paleosoikumi aegkond hõlmab endas kuute väiksemat aegkonda.
  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Selles aegkonnas tekksid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine.
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Paleosoikum

  • -485 BCE

    Ordoviitsuim

    Ordoviitsuim
    Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul see jahenes kiiresti, lõppedes jääajaga. Ookeanipind alanes 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Kaasnes mereelustiku massiline väljasuremine.
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Sel ajastul ujusid meres primitiivsed kalad ja tekkisid korallrifid. Maismaataimed arenesid ja paljunesid edasi. Maismaale saabusid nüüd ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Meredes elas rikkalik põhjaelustik. Mere äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad aga suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad.
  • -359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Sellel ajastul katsid maad võimsad metsad ja tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.Sel ajastul tekkis Maale kõige enam kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel tekkis ka lennuvõime. Maismaale tulid esimesed roomajad.
  • -252 BCE

    Mesosoikum

    Mesosoikum
    Hõlmab kolme erinevat ajastut.
  • -252 BCE

    Triias

    Triias
    Elustik on ajastu algul väga liigivaene permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest. Sellest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid välja esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse Maal domineerida. Tekkisid esimesed imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ning karpide osakaal.
  • -252 BCE

    Perm

    Perm
    Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena suri kõigist Maad asustanud liikidest 95%.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    Mesosoikum

  • -201 BCE

    Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suurem osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis varsti hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes olid saurused ja rudistid. Maismaal domineerisid dinosaurused. Arenesid välja uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul tekkinud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
  • -66 BCE

    Kainosoikum

    Kainosoikum
    Hõlmab endas kolme väikest ajastut.
  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast järjekordset väljasuremislainet Kriidi ajastu lõpus, algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad arenesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama merre. Tekkisid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima vaikselt jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    -1 BCE

    Kainosoikum

  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia ja loomastiku ning taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Sel ajastul kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes kliima oluliselt ja tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • -2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajastu algul tekkis pereonk Homo esindajad. Ajastu jooksul surid välja mitmed looma- ja linnuliigid nagu mammut, karvane ninasarvik, dodo ja moa. Väljasuremise peamiseks põhjuseks arvatakse olevat inimene ise.