-
Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud.Hadaikum lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär
-
-
Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustamist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised
-
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid ning tekkis elu maal.
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakerite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanides pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus ka mitu suur jäätumist
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Toimus plahvatuslik evolutsioon.
-
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine.
-
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, koralide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ja seda hakkasid ka asustama loomad
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad
-
-
-
Katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva puukujulised eelllased. Üleujutavatel aladel surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmannenr Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest
-
Elustik oli üsna liigivaene, sest toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väjasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad.
-
-
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad, arvatavasti meteoriidiplahvatuse pärast
-
Pärast dinosaurust ja teiste roomajate väljasuremist algas palogeenis lindude ja imetaja kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.
-
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevse ilme. Kujunesid välja tänapäevsed imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt ja tõi kaasa jäätumisi.
-
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsiooni on viinud tänapäevse inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
