-
Kestus 4,6 mld- 4,0 mld Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne,
kujunes atmosfäär ning moodustusid ookeanid. -
-
Ehk agueoon. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekihiline niinimetatud Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
- Mitmerakuliste organismide teke 2,1 mld. -
Kestvus 542mld- 485mld. Esimesed kalad, kasvasid vetikad, ilmusid paljud selgrootute rühmad
-
-
-
485 - 443 mln aastat tagasi: Tekkisid esimesed maismaataimed. Kliima oli ajastu jooksul soe, kuid lõpus toimus kiire jahenemine. Ookeanipõhi alanes umbes 100 meetrit. Mereelustik suri massiliselt välja.
-
Kestus 443 mln-419 mln aastat tagasi; soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad; maismaad asustasid väikesed ja lihtsa ehitusega taimed ning esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid)
-
419 mln-359 mln a.t. Rikkalik põhjaelustik troopikameredes, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid suuri riffe, paljud kalad kasvasid väga suureks, ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed.
-
145-66mln a.t. Esimesed õistaimed maismaal dinosaurused, arenesid uued imetajate liigid ajastu lõpus suur dinosauruste väljasuremine
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus kuni 95% Maa asustanud liikudest
-
-
Kestus 252 mln- 201 mln aastat tagasi. Taimestiku vaene, ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad, suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga.
-
145-66mln a.t. Esimesed õistaimed maismaal dinosaurused, arenesid uued imetajate liigid ajastu lõpus suur dinosauruste väljasuremine.
-
Kestus 66 mln- 23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Meredesse asusid elama vaalade eellased ja ilmusid primadiidid. Sooja ja niiske kliimaga kasvasid troopilised metsad, ilma jahenedes muutusid valdavaks heitlehised taimed. Metsade asemele tekkisid rohumaad- preeriad ja savannid.
-
-
Kestvus: 23 - 2,5 mln aastat eKr. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Kestvus: 2,5 mln aastat eKr - tänaseni. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
