-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne. Meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Maad tabas planeet, mille nimi on Theia. Kokkupõrke järel paiskus hõõguv tükk kivimit planeedist Maa orbiidile tahenema. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Samuti säilinud sellest ajast ka vanimad stromatoliidid-mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatolistiitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteer5ivad ka tänapäeval. Esimesed kalad, tekkis enamus tänapäeva loomade hõimkondadest, evolutsiooniline võidurelvastumine. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mida sõid ka loomad. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad nt. käsnad, ainuõõssed ja lülijalgsed. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, nt korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed, rikkalik elustik, valdavalt soe kliima, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.Jäätumise tõttu toimus ookeanipinna alanemine kuni 100m võrra. Paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Jääaeg põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise. -
Soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid elustama ka loomad, esimeste loomade hulka kuulusid: tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid ning väikesed ja lihtsa ehitusega taimed. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Kalad kasvasid väga suurteks ja nendest said tippkiskjad. Maismaal tekkisid lõpuks esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed. -
Osadel putukatel tekkis lennuvõime, maismaale ilmusid esimesed roomajad, metsades kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meres luukalade osakaal. Ajastu lõppedes toimus suurim väljasuremine, mille tulemusena kadus 95% liikidest. -
Liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad. Ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal ning ilmusid esimesed imetajad. -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad.Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Ookeanides elasid paljud mereroomajad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga. -
Maismaataimestikku domineerisid õistaimed, ning maismaal oli domineeriv roll dinosaurustel. Arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Ookeanides ja meredes olid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid, lehmasarve meenutavad karbirudistid. Ajastu lõpul hävisid dinosaurused ning paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon Enamik imetajaid elas maismaal. Vaallade eellased asusid elama meredesse.Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske ning kasvasid troopilised metsad. Kujunesid savannid ja preeriad, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Maa kliima jahenes, poolustel kujunes jääkate. -
Tekkis Homo esindajad Aafrikas ja nende evolutsioon kuni Homo sapiensi tekkeni, Surid välja paljud liigid nt mammut, karvane ninasarvik,dodo lind. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.