Geological time spiral

Geokronoloogiline skaala Kelly G2BK PKG

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne piirkond, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
  • Kuu teke
    4600 BCE

    Kuu teke

    Suur taevakeha põrkus Maaga.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Meredes arenesid algelised eluvormid, sealt on pärit stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmete vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised, stromatoliitides on säilinud bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum

  • Elu teke
    3800 BCE

    Elu teke

    Arenesid algelised eluvormid.
  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele, Maa oli ulatuslikult kaetud jääga, tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum

  • Mitmerakuliste organismide teke
    2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

  • 1500 BCE

    Eukarüootide areng

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse all. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmd: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum

  • Period: 542 BCE to 2 BCE

    Fanerosoikum

  • Esimesed kalad
    530 BCE

    Esimesed kalad

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Selles ajastus ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • Esimesed maismaataimed
    480 BCE

    Esimesed maismaataimed

  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Devoni ajastu troopika meredes elas rikkkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahkse ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, nt mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Selle ajastu lõpuks olid maismaal tekkinud esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • Esimesed metsad
    380 BCE

    Esimesed metsad

  • Esimesed kahepaiksed
    370 BCE

    Esimesed kahepaiksed

  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. taimestikus suurenes seemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. See ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum

  • Dinosauruste ilmumine
    225 BCE

    Dinosauruste ilmumine

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Selle ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Imetajate ilmumine
    200 BCE

    Imetajate ilmumine

  • Esimesed linnud
    150 BCE

    Esimesed linnud

  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Pemiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Esimesed roomajad
    135 BCE

    Esimesed roomajad

  • Esimesed õistaimed
    125 BCE

    Esimesed õistaimed

  • Esimesed mesilased
    100 BCE

    Esimesed mesilased

  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon.Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Selle ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed.
  • Period: 66 BCE to 2 BCE

    Kainosoikum

  • Dinosauruste väljasuremine
    65 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

  • Esimesed jänesed
    52 BCE

    Esimesed jänesed

  • Kasside teke
    30 BCE

    Kasside teke

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Selles ajastus kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate
  • Inimahvide teke
    3 BCE

    Inimahvide teke

  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Selle ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.