-
Planeedi Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkub kokku suure taevakehaga ja moodustub Kuu
-
Meredes arenesid algelised eluvormid, atmosääris puudus veel vaba hapnik. Ajastust on pärit vanimad leitud stromatoliidid, milles on säilinud ka bakterfossiile.
-
-
Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis tänu fotosünteesivate bakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist, kus Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
-
Ilmus mõistatuslik, senini vaidlusi tekitav pehmekehaline elustik, mis kadus kambriumi alguseks.
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti paljud tänapäevased loomahõimkonnad. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis võimaldas ilmuda paljudel selgrootude rühmadel ja ka mineraalse toesega loomadel.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, millega kaasnes ookeanipinna alanemine kuni 100 m võrra. See muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Soojades meredes kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, seda hakkasid tegema ka loomad nagu tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameres elas rikkalik põhjaelustik, paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Kui ajastu algul oli taimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.
-
Devoni ajastu algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.
-
Ilmusid esimesed selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, sõnajalgade ja koldade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, mõned putukad said lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.
-
Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus kuni 95% kõgist Maad asustanud liikidest.
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima
-
Ajastu algul oli elustik liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, mille tulemusena said dinosaurused muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaavalvälja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Arenesid välja esimesed imetajad.
-
Arenesid välja esimesed linnud.
-
Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.
-
Järjekordse massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse.Ilmusid esimesed primaadid.Ajastu algul oli kliim soe ja niiske, seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laimelat levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ajastu jooksul jahenes Maa oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustele kujunes püsiv jääkate.
-
Aafrikas ilmusid varased hominidid.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased, perekond Homo esindajad, kellest on arenenud tänapäeva inimene. Ajastu jooksul surid välja mitmed imetaja- ja linnuliigid. Paljude loomade väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga.
