-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid leidub selles perioodis Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
-
Meredes arenesid algelised eluvormid, vanimad stromatoliidid, kujunesid kihilised moodustised, säilinud on ka bakterifossiile
-
-
Kujunesid stromatoliidid
-
Tänu fotosünteesivatele tsünobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, mitu suurt jäätumist, aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
-
Peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kiiret evolutsiooni nim. kambriumi plahvatuseks. Kasvas planktiliste vetikate hulk ning loomariiki ilusid selgrootute rühmad. Loomadel kujunes mineraalne toes, tugev välisskelett. Sealt ka nimetus evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
-
-
-
Soojades troopikameredes rikkalik elustik, esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, ajastu lõpus kiire jahenemine. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise (kuni 100m), madalmered kuivasid maismaaks ning massilise mereelustiku väljasuremise.
-
Soojades meredes käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, primitiivsed kalad, taimes jätkasid maismaa asutamist. Need olid lihtsa ehitusega, väiksed ning kasvasid niisketel/üleujutatud aladel. Esimesed maismaa loomad : tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid selle aja tippkiskjad. Devoni alguses oli maismataimestik madal ja hõre, lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes maismaal lühikest aega hakkama said.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva puude eellased. Üleujutavatel aladel surnud puidust kujunesid kivisöelademed, mida ühelgi teisel ajastul võrreldaval hulgal ei tekkinud. Maismaal palju lülijalgseid, esimesed roomajad. Putukatel tekkis lennuvõime,
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Siseala kaetud kuiva kõrbega, valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, 95% Maad asutanud liikidest kadus.
-
Alguse elustik liigivaene, väljasuremisest taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Esimesed imetajad, meredes suurem ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Triiase ajal elanud loomad vahetati välja. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid. Meredes tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast paljasaeemnetaimedest koosnevad metsad.
-
-
Esimesed õistaimed, vallutasid kiiresti maismaa, hakkasid domineerima. Ookeanites ja meredes plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja rudistid. Maismaal dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Lõpus toimus massiline väljasuremine (põjuseks meteoriidiplahvatus), hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
-
Algas kiire lindude ja hiidroomajate evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik elas maismaal, meredes vaalade eellased. Esimesed primaadid. Algul kliima soe ja niiske, suurtel laiuskraadidel troopilised metsad. Kliima hakkas jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, asendasid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas varased hominiidid - inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, tulemuseks korduvad jäätumised, poolustel kujnes jääkate.
-
Alguses ilmusid inimesed vahetud eellased - Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon viis Homo Sapiens´i (tänapäevase inimese) tekkimiseni. Välja surid paljud imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliigid (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.
