Geohronoloogiline skaala Nikita.D E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 kuni 4 mljrd. aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Sellest periiodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekkivad maakoor, varane atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkab kokku suure taevakehaga, tekib kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4 kuni 2,5 mljrd. aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromaliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2,5 kuni 0,542 mljrd. aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambrium (kestus 542-485mlj aastat tagasi) tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübidm mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

(kestus485-443mlj aastat tagasi) - Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid, ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine.

Silur

443 BCE

Silur ( kestus443-419mlj aastat tagasi) ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama loomad.

Devon

419 BCE

Devon (kestus 419-359 mljn aastat tagasi) Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad

Karbon

359 BCE

Karbon (kestus 350-300 mljn asstat tagasi) katsid maismaad võimsad metsad. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. Osal putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

(kestus 300-250 mljn. aastat tagasi) Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal.

Triias

252 BCE

(250-200 mljn aastat tagasi)Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, esimesed imetajad.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Juura(200-145 mljn aastat tagasi) Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.

Kriit

145 BCE

Kriit (145-66 mljn aastat tagasi) Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeen(66-23mlj aastat tagasi) Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Neogeen(Kestus 23-2.5 mljn aastat tagasi) Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaari (2,5 mljn aastat tagasi) ajastu ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.