-
Kestus 4,6 kuni 4 mljrd. aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Sellest periiodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekkivad maakoor, varane atmosfäär ja ookean.
-
-
Maa põrkab kokku suure taevakehaga, tekib kuu.
-
Kestus 4 kuni 2,5 mljrd. aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromaliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Kestus 2,5 kuni 0,542 mljrd. aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
-
Kambrium (kestus 542-485mlj aastat tagasi) tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübidm mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
-
-
-
(kestus485-443mlj aastat tagasi) - Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid, ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine.
-
Silur ( kestus443-419mlj aastat tagasi) ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama loomad.
-
Devon (kestus 419-359 mljn aastat tagasi) Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad
-
Karbon (kestus 350-300 mljn asstat tagasi) katsid maismaad võimsad metsad. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. Osal putukatel tekkis lennuvõime.
-
(kestus 300-250 mljn. aastat tagasi) Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal.
-
(250-200 mljn aastat tagasi)Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, esimesed imetajad.
-
-
Juura(200-145 mljn aastat tagasi) Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.
-
Kriit (145-66 mljn aastat tagasi) Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatus.
-
Paleogeen(66-23mlj aastat tagasi) Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.
-
-
Neogeen(Kestus 23-2.5 mljn aastat tagasi) Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate.
-
Kvaternaari (2,5 mljn aastat tagasi) ajastu ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
