Maa

Geogronoloogiline skaala MeriliS R1

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkas kokku suure taevakehaga
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Meredes arenesid algelised eluvormid, mikroorganismid, vanimad leitud stromatoliidid, säilinud bakterfossiilid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Suurenenud hapnikusisaldus ookeanis ja pinnakihis,pehmekehaline elustik (Ediacara elustik).
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid organismide peamised ehitustüübid, kiire evolutsioon ehk kambriumi plahvatus, esimesed kalad, saakloomade ja röövloomade üheagne evolutsioon.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Rikkalik elustik, esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõppes massilise mereelustiku väljasuremisega, meretaseme langemine 100 m võrra.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, primitiivsed kalad, esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid), lihtsa ehitusega ja väikesed maismaataimed.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Rikkalik põhjaelustik, meredes ja järvedes elasid väga suured kalad, esimesed metsad, esimesd kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Võimsad metsad, kujunesid kivisöelademed, lülijalgsed, osal putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean, siseala oli kaetud kõrbega, loomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid ekstreemsetes tingimustes elada, paljasseemnetaimede osakaalu suurenemine, ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Esimesed dinosaurused, esimesed imetajad, ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, dinosaurustest sai peamine loomarühm maismaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Uued liigid, esimesed krokodillid, linnud ja kilpkonnad, merelised roomajad, tänapäevast tüüpi kalad, paljasseemnetaimede mets.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Esimesed õistaimed, arenesid uued imetaja-ja linnuliigid, nii maismaad kui ka merd valitsesid dinosaurused, massiline väljasuremine meteoriidiplahvatuse tõttu.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, esimesed primaadisd, ajastu alguses soe ja niiske kliima, troopilised metsad, järkjärgult kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed, ulatuslikud rohumaad
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia ja elustiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, tänapäevased linnud ja imetajad, inimese esimesed eellased, Maa kliima jahenemine, poolustel kujunes jääkate
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, paljude linnuliikide ja imetajaliikide väljasuremine (mammut ja karvaneninasarvik, dodo ja moa).