Hehe

Geogronoloogiline skaala Martin T. R2

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestus: 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood maal oli vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabasid meteoriidisajud. Selles perioodis kivimeid on leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpus tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ning ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärel tekkis maa kaaslane kuu.
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Kestus: 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid välja algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on leitud maailma vanimad mikroorganismid ning mitmesugused vetikate toimel kujunenud moodustised.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Kestus: 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesitavate tsüanobakterite elutegevusele suureneb atmosfääris ning ookeanides hapniku sisaldus. Aegkonna lõpus ilmusid pehmekehalised organismid nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Arenesid välja kõik peamised organismide ehitustüübid. Tekkisid selgrootute rühmad: ainuõssed, käsijalgsed, käsnad, lühijalgsed ja limused.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Ajastul oli enamasti soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire jahtumine ning lõppes jääajaga. Jäätumine alandas ookeanide pinda 100m.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Esimesed vihjed, et loomad hakkavad tekkima. Esimeste hulgas on tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes ja šelfimeredel rikkalik põhjaelustik. Esimesed organismid, kes suutsid olla natukest aega maismaa peal
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaal ilumsid esimesed roomajad ning maa oli tihedalt kaetud võimsate metsadega. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Permi ajastu lõppes maailma ajaloo suurima väljasuremisega, mille käigus suri kuni 95% maailma asutanud liikidest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Permi ajastu lõpu tõttu on Triiase ajastu algus väga liigivaene. Väljasuremisest taastumine võtab ligi 10 miljonit aastat. Maailma tekkisid esimesed dinosaurused ning imetajad ning ajastu lõppes taas suure välja suremisega.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Maailma valitsevad dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad, lisaks ilmusid ka esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides sellel ajastul elasid ka kalad, mida näeme tänapäeval.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ajastu algul tekivad õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu Maa ja said domineerivaks maismaataimestikuks. Kriidi ajastu lõppeb suure asteroidi kokku põrkel maaga, mille tagajärjel tekib massiline väljasuremine. Nt: Dinosaurused ning paljud ookeani asustajad.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Ajastul arenesid välja ning muutusid domineerivaks imetajad ning linnud. Esimesed primaadid. Imetajad elasid enamasti maismaal
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas arenesid välja inimese eellased ehk Sahelanthropus tchadensis. Geograafilised mandrid ning loomade ja taimede põhijooned on nagu me näeme neid tänapäeval.
  • Kvanternaar
    2 BCE

    Kvanternaar

    Ajastu algul arenesid välja inimese lähimad eellased, inimeste tõttu surid välja paljud looma- ja linnuliigid. Inimene oli üks suuremaid mõjusid maailma elustikule.