-
Kestus: 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood maal oli vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabasid meteoriidisajud. Selles perioodis kivimeid on leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpus tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ning ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärel tekkis maa kaaslane kuu.
-
Kestus: 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid välja algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on leitud maailma vanimad mikroorganismid ning mitmesugused vetikate toimel kujunenud moodustised.
-
-
Kestus: 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesitavate tsüanobakterite elutegevusele suureneb atmosfääris ning ookeanides hapniku sisaldus. Aegkonna lõpus ilmusid pehmekehalised organismid nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
-
-
Arenesid välja kõik peamised organismide ehitustüübid. Tekkisid selgrootute rühmad: ainuõssed, käsijalgsed, käsnad, lühijalgsed ja limused.
-
-
-
Ajastul oli enamasti soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire jahtumine ning lõppes jääajaga. Jäätumine alandas ookeanide pinda 100m.
-
Esimesed vihjed, et loomad hakkavad tekkima. Esimeste hulgas on tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid
-
Troopikameredes ja šelfimeredel rikkalik põhjaelustik. Esimesed organismid, kes suutsid olla natukest aega maismaa peal
-
Maismaal ilumsid esimesed roomajad ning maa oli tihedalt kaetud võimsate metsadega. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Permi ajastu lõppes maailma ajaloo suurima väljasuremisega, mille käigus suri kuni 95% maailma asutanud liikidest.
-
Permi ajastu lõpu tõttu on Triiase ajastu algus väga liigivaene. Väljasuremisest taastumine võtab ligi 10 miljonit aastat. Maailma tekkisid esimesed dinosaurused ning imetajad ning ajastu lõppes taas suure välja suremisega.
-
-
Maailma valitsevad dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad, lisaks ilmusid ka esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides sellel ajastul elasid ka kalad, mida näeme tänapäeval.
-
Ajastu algul tekivad õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu Maa ja said domineerivaks maismaataimestikuks. Kriidi ajastu lõppeb suure asteroidi kokku põrkel maaga, mille tagajärjel tekib massiline väljasuremine. Nt: Dinosaurused ning paljud ookeani asustajad.
-
Ajastul arenesid välja ning muutusid domineerivaks imetajad ning linnud. Esimesed primaadid. Imetajad elasid enamasti maismaal
-
-
Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas arenesid välja inimese eellased ehk Sahelanthropus tchadensis. Geograafilised mandrid ning loomade ja taimede põhijooned on nagu me näeme neid tänapäeval.
-
Ajastu algul arenesid välja inimese lähimad eellased, inimeste tõttu surid välja paljud looma- ja linnuliigid. Inimene oli üks suuremaid mõjusid maailma elustikule.