-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, tekkisid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfaäär. Sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
Põrkas Maaga kokku suur taevakeha.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid.
-
Koosnes veest(H2O), sinihapest(HCN), ammoniaagis(NH3), metaanist(CH3), väävlist, joodist, kloorist ja argoonist.
-
-
Atmosfääris ja ookenite pinnakihis suurenes tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele hapnikusisaldus. Tekkis pehmekehaline nn Edicara elustik.
-
-
Varaseimad loomad olid mereselgrootud ja neid eristati rakuseinte puudumise tõttu.
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalalised ja limused.
-
-
-
Esimesed kalad on nö. lõuata kalad. Ilmusid esimesed angerjamoodi kalad.
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik:käsijalgsed, trilobiidid, korrallid jne. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli enamjaolt ose, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.
-
Kujunesid käsnade, korrallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väiksad ja lihtsa ehitusega. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
-
Troopkameredes elas rikkalik põhjaelustik:käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud merseid ja järvi asustanud kalad: rüükalad ja vihtuimsed olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Maismaad katsid metsad. Üleujutavatel aladel kujunes kivisöelademed.Maismaal elas lülijalgsed, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale tekkisid esimesed romajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Ajastul suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal.
-
Elustik liigivaene väljasuremise pärast. Kulus 10 miljonit aastat taastumiseks. Ajastu lõpul ilmusid esimesed dinosaurused ja peale järjekordset väljasuremist muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilumised esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid rohkelt mereloomi:ihtüosaurused, plesiosaurused. Meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalu. Maismaa oli kaetud tiheda paljasseemnetamedest koosneva metsaga
-
Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja-ja linnuriigid. Ajast lõpul toimunud väljasurmise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad jne. Pähjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Arnenesid herilastest. Pesad olid maa alused urud, mida valitsesid herilased. Rünnati mitmesuguseid putukaid. Meilaseks arenes alles siis kui nad suutsid toita oma järglasi õietolmust.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik elasid maismaal, vaalade eellased vees. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske. Kujunesid suured rohumaad:preeriad ja savannid.
-
-
Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas arenesid varased hominiidid. Maa klima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa olulisi jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetatud eellased-Homo esindajad, kellest on tänapäeval arenenud Hopo sapiens. Kvaternaari ajal on välja surnud palju imetaja ja linnuliike.
