-
Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne piirkond , sagedased meteoriidisajud.Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeied on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.
-
-
-
Algelised eluvormid. On säilinud bakterifossiile. Vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mille tõttu Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
-
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
Kestis 542 mln-485 mln aastat tagasi.Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
-
-
-
Kestis 485 mln-443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
-
Kestis 443 mln-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimeste maismaaloodmade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Kestis 419 mln-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ja šelfimerede riffid. Paljud meresid ja järve asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Kestis 359 mln - 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Kestis 299 mln - 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva krõbedaga, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Kestis 252 mln - 201 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
-
-
Kestis 201 mln - 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilponnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Kestis 145 mln - 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Kestis 66 mln - 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Kestis 23 mln - 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased.Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
-
Kestis 2,5 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Aafrikas alanud evolutsiooni kaudu on inimeste eelastest, perekond homo sapiens´id. Välja on surnud mitmeid imetajaid: mammutid, karvased ninasarviku ning mitmed linnuliigid: dodo, mao.
