1

Geogronoloogiline skaala Kaaro G2EV

By Kaaro
  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine, vulkaaniliselt väga aktiivne, sagedased meteoriidisajud, tekkisid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maaga põrkas kokku suur taevakeha
  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud storomatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterfossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Suurened atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapniku sisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.Ajaperioodi lõpus tekkis pehmekehaline elustik,mille hulka võis kuuluda ka tänapäevaste rühmade esindajaid.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekivad kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkavad maismaa asustamist, need olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaad katavad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maislaam elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Loomastikus olid ülekaalus roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega (95%)
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Ajastu algus üsna liigivaene. Väljasuremise taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit a.Ilmuvad esimesed dinosaurused. Ilmuvad esimesed imetajad.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Ilmuvad esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed ja hakkavad domineerima kogu Maa maismaataimsetikus. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Kliima algul soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heilehised taimed.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid varased hominiidid. Maa kliima oluliselt jahenes ja tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujuned jääkate.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ajastu algul ilmusid inimese vahetud eellased-perekond Homo esindajad. Välja on surnud paljud imetaja- ja linnuliigid. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.