-
Algas planeet Maa kujunemisega. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid
-
-
Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja moodustus Kuu.
-
Algeliste eluvormide arenemine ja esimesed mikroorganismid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossile.
-
-
Suurenes atmosfääri ja ookeanide pinnakihi hapnikusisaldus. Suure osaliselt oli Maa kaetud jääga.
-
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Ajastu alguses tekkisid hulkraksed loomad. See ajastu on tuntud kui "Kambriumi plahvatus". Elu areng toimus kiiresti ning lühikese aja jooksul tekkis muutusi Maal aina rohkem.
-
-
Tekkisid esimesed maismaataimed. Kliima oli suhteliselt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Jäätumine muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade korallid ja lubivetikad. Ujusid ka primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed loomad; tuhatjalgsed ja skorpionid.
-
Tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed.
-
Karboni ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid paljude tänapäeva taimede eelased. Maismaal elas palju lülijalgseid ning mõningatel putukatel tekkis lennuvõime.
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea. Hiidmanri siseala oli kaetud kõrbega, ning kus suutsid elada roomajad, kes olid maismaloomastikus ülekaaluliselt palju. Suurim taimtoiduline roomaja sel ajastul oli Edaphosairis, mille pikkuseks oli 4m. Selle ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus, kuni 95% kõigist Maa asunud liikidest.
-
-
Triiase ajastu elustik oli alguses üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Sel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimus järgmine väljasuremine, mis andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiase ajastul ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Juura ajastul vahetusid välja Triiase ajastul levinud loomad. Nende asemel ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid, ning sel ajastul juba elasid meredes tänapäevast tüüpi kalasid. Juura ajastul oli maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsega.
-
Kriiti ajastul ilmusid õistaimed, mis hakkasid dominnerima kogu Maa maismaataimestiku. Ookeanid ja mered olid asustatud karpe meenutavate loomadega. Maismaal olid dinosaurused, ning arenesid uued imetajad- ja linnuriigid. Selle lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Pärast massilist liikide väljasuremist Kriiti ajastul, algas palegoonis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes liigirikkaks rühmaks, ning enamik neist elas maismaal, kuid osad asusid tagasi elama meredesse. Sel ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laisuskraadidel. Varsti hakkas aga kliima järk-järgult jahenema. Tekkisid heitlehelised taimed, ning kujunesid ulatuslikud rohumaad ja svannid.
-
-
Neogeeni ajastul omandasid tänapäevase ilme mandrite geograafia, loomastik ja taimestiku põhijooned. Neogeenis kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikasse saabusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, ning poolustel kujunes jääkate.
-
Kvaternaari ajastu kestis 2,5-0 mln aastat tagasi. Selle ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kahjuks sel ajastul on väljasurnud paljud imetajad nagu mammutid ja karvased ninasarvikud ning ka linnullike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule
