Geokronoloogiline skaala ArturA

Timeline created by Artur.Ormisson
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Algas planeet Maa kujunemisega. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja moodustus Kuu.
  • 4,000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Algeliste eluvormide arenemine ja esimesed mikroorganismid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossile.
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhaikum

  • 2,500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Suurenes atmosfääri ja ookeanide pinnakihi hapnikusisaldus. Suure osaliselt oli Maa kaetud jääga.
  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Proterosoikum

  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Ajastu alguses tekkisid hulkraksed loomad. See ajastu on tuntud kui "Kambriumi plahvatus". Elu areng toimus kiiresti ning lühikese aja jooksul tekkis muutusi Maal aina rohkem.
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Palesoikum

  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Tekkisid esimesed maismaataimed. Kliima oli suhteliselt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Jäätumine muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade korallid ja lubivetikad. Ujusid ka primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed loomad; tuhatjalgsed ja skorpionid.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed.
  • -359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Karboni ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid paljude tänapäeva taimede eelased. Maismaal elas palju lülijalgseid ning mõningatel putukatel tekkis lennuvõime.
  • -299 BCE

    Perm

    Perm
    Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea. Hiidmanri siseala oli kaetud kõrbega, ning kus suutsid elada roomajad, kes olid maismaloomastikus ülekaaluliselt palju. Suurim taimtoiduline roomaja sel ajastul oli Edaphosairis, mille pikkuseks oli 4m. Selle ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus, kuni 95% kõigist Maa asunud liikidest.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    Mesosoikum

  • -250 BCE

    Triias

    Triias
    Triiase ajastu elustik oli alguses üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Sel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimus järgmine väljasuremine, mis andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiase ajastul ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • -201 BCE

    Juura

    Juura
    Juura ajastul vahetusid välja Triiase ajastul levinud loomad. Nende asemel ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid, ning sel ajastul juba elasid meredes tänapäevast tüüpi kalasid. Juura ajastul oli maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsega.
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Kriiti ajastul ilmusid õistaimed, mis hakkasid dominnerima kogu Maa maismaataimestiku. Ookeanid ja mered olid asustatud karpe meenutavate loomadega. Maismaal olid dinosaurused, ning arenesid uued imetajad- ja linnuriigid. Selle lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast massilist liikide väljasuremist Kriiti ajastul, algas palegoonis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes liigirikkaks rühmaks, ning enamik neist elas maismaal, kuid osad asusid tagasi elama meredesse. Sel ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laisuskraadidel. Varsti hakkas aga kliima järk-järgult jahenema. Tekkisid heitlehelised taimed, ning kujunesid ulatuslikud rohumaad ja svannid.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    -1 BCE

    Kainosoikum

  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Neogeeni ajastul omandasid tänapäevase ilme mandrite geograafia, loomastik ja taimestiku põhijooned. Neogeenis kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikasse saabusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, ning poolustel kujunes jääkate.
  • -2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kvaternaari ajastu kestis 2,5-0 mln aastat tagasi. Selle ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kahjuks sel ajastul on väljasurnud paljud imetajad nagu mammutid ja karvased ninasarvikud ning ka linnullike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule