-
Kestus 4,6 mld- 4 mld aastat tagasi.Maa kujunemine. Tekkisid algne Maa koor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Planeet Maa jahenes ning see soodustas gaaside vabanemise litosfäärist. Selle tagajärjel tekkis Maa varajane atmosäär.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid.
-
Jätkus gaaside vabanemine litosfäärist. Gaasid tulenevad vulkaanipursetest ning on mürgised. Higatav õhukiht Maal puudub.
-
-
Areng, evulutsioon ja elu kasv Maal soodustas hapniku suurenemist atmosfääris <1%-st 21%-ni.
-
Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanite pinnakihis suurenes. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline elustik.
-
-
Tekivad esimesed selgrootud meredesse.
-
Tekkisid peamiselt kõik tänapäeval eksisteerivad organismide ehitustüübid, mis eksiteerivad ka tänapäeval ning suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Loomariiki tekkisid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik ning ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe kuid ajastu lõppes jääajaga, mis tõi endaga kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra.
-
Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Meresid ja järvi asustasid kalad, kes kasvasid väga suureks ning olid selle aja tippkiskjad. Ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. Taimestik kasvas ning ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed maismaa metsad.
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöe lademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning osal putukatel tekkis lennuvõime.
-
Maismaale tekkisid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus kasvas paljasseemnetaimede ning meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega - Maalt kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.
-
-
Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid ajastu lõpul toimunud väljasuremise tõttu peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Elasid juba ka tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid välja uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused,paljud merelised roomajad jt.
-
Maale tekivad katteseemnetaimed. Vanim fossiil on leitud Hispaaniast.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske. Hiljem hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad: preeriad ja savannid.
-
-
Arenesid esimesed primaadid.
-
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned said tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Maa kliima jahenes ning poolustel kujunes jääkate.
-
Aafrikasse ilmusid inimese eellased - perekond Homo esindajad. Suri välja palju imetaja - ja linnuliike, mille põhjuseks võis olla inimese mõju.
