-
Planeet Maa kujunemine.
-
-
-
Maa põrkas kokku taevakehaga.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.
-
-
Tänu tsünobakterite fotosünteesimisele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.
-
-
Toimus Kambriumi plahvatus- tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, ilmusid selgrootute rühmad näiteks: käsnad ja ainuõõssed ja paljudel loomadel kujunes mineraalne toes ning tugev välisskelett.
-
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed.Kliima oli valdavalt soe , kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppe jääajaga. Tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaa taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Esimeste maismaaloomade hulgas olid: tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid.
-
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed,okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks olid maismaale tekkinud esimesed metsad.Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Seal kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppedes kadus maalt kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
Ajastu algul oli elustik üsne liigivaene. Triiase ajastul ilmusid välja esimesed dinosaurused. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, palljud merelised roomajad jt.
-
-
Imetajad kujunesid väiksearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ajstu algul oli kliima soe ja niiske kuid kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
-
Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimeste ellased. Maa kliima jahenes oluliselt- poolustel kujunes jääkate.
-
-
Ajastu algul ilmusid inimese vahetud ellased. Kvatenaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Paljude loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule
-
