-
Vulkaaniliselt väga aktiivne. Sagedased meteoriidi sajud. Tekkisid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
Kuu põrkus kokku maakeraga.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
-
-
Noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon
-
Kambrium on kronostratigraafiline üksus ja geokronoloogiline üksus.
-
-
-
Vanaaegkonna teine, kambriumile järgnenud ja silurile eelnenud ajastu ning ladestu.
-
Vanaaegkonna kolmas ajastu ning ladestu. Siluris tekkisid esimesed luukalad. Lisaks tekkisid Siluris esimesed maismaataimed, mis paiknesid üldiselt veekogude vahetus läheduses.
-
Devon jaguneb kolmeks ajastikuks: varadevon, keskdevon, hilisdevon. Devoni kivimite paksus Eestis võib kohati ulatuda 500 meetrini. Devoni ajastu on nimetatud Devoni krahvkonna järgi Inglismaal, kus selle ajastu kivimeid esmakordselt uuriti.
-
Karbonit nimetatakse kivisöeajastuks. Karboni ajastu algupoolel valitses tänasest soojem kliima, hiljem kliima jahenes, Karboni ajastu keskmine temperatuur oli sama mis praegune.
-
Permi ajastul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele.Maa ajaloo kõige huvitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest).
-
-
-
Triiase ajastu metsades kasvasid hiiglaslikud mammutipuud ja kuused, männid ja sõnajalgpalmid. Arvukate maismaaselgroogsete seas olid valitsejaks roomajad – saurused, neid jätkus ka vette, kus elasid kalasisalikud. Nendega koos elasid ka ürgkilpkonnad. Triiases ilmusid ka esimesed algelised imetajad.
-
Juura ajastu taimeriigis valitsesid paljasseemnetaimed ja sõnajalad. Juura ajastule eriti iseloomulikud olid aga hiidroomajad – saurused. Juura ajastu lõpul ilmusid ka esimesed linnud. Juura ajastust on pärit rohkesti kivi- ja pruunsütt, põlevkivi, naftat jne.
-
Kriidiajastu esimesel poolel oli hiidroomajate sauruste õitseaeg, Hiidsaurused elasid ka õhus ja maal. Kriidiajastu lõpus surid saurused välja. Kriidiajastul kujunes rohkesti suuri nafta- ja gaasimaardlaid.
-
Paleogeenis tekkisid Alpi kurdmäestike keskahelikud, algas Ida-Aafrika lõhestumine. Toimus imetajate kiire areng.
-
-
Paljud liigid hävisid meteoriidiplahvatuse tagajärjel.
-
Neogeeni ajastu taimestik, kliima ja loomastik sarnanes tänapäevaga. Ilmusid esimesed inimese eellased.
-
Arenesid esimesed inimese eellased ehk hominiidid Aafrikas.
-
Uusaegkonna kolmas ja noorim, praegugi jätkuv geoloogiline ajastu, mille vältel kujunenud setted ja kivimid moodustavad Kvaternaari ladestu. Sellele ajastule on olnud iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral.
