-
-
Hadaikum lagas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit a. tagasi. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood ning Maad tabasid meteoriidisajud. Hadaikumist kivimeid on Maal alles jäänud väga vähe.
-
Umbes 100 miljonit aastat tagasi pärast Maa moodustamist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjeks tekkis Maa kaaslane Kuu
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano - ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
Täni fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline (s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi
-
Kabriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.
-
-
-
Tänapäevalgi elavate odasabade varaseimad fossiilid pärinevad ordoviitsiumi lõpul kujunenud kivimitest.
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed.
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.
-
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustikkäsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe
-
-
-
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.
-
Karboni ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6 m (rekonstruktsioon).
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalasse ookean.
-
Pangaea hiidkontinendis olid ühendatud peaaegu kõik Maa mandrimassiivid. Pangaea hiidmannert ümbritses Panthalassa hiidookean.
-
Triiase ajastu elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 milj. aastat.
-
-
-
Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vhehaaval välja triiase ajastul levinud loomad.
-
Ammoniidid olid meredes elanud spiraalse kojaga peajalgsed limused
-
Ptrosaurused ehk tiibsisalikud olid mesosoikumis laialt levinud lennuvõimelosed roomajad. Vanimad liblikafossiilid on leitud juura ajastu kivimitest.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.
-
-
Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi
-
-
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon.
-
-
-
Eotseeni ajastiku jooksul muutus Maa kliima plaju, kuid sellesse aega mahtus ka kainosoikumi kõige soojem periood
-
-
-
Miotseeni ajastiku fauna rekonstruktsioon
-
-
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homosapiensi'i tekkimiseni.
-
Kliimamuutuse tõttu välja surnud mammutid olid tänapäva elevantide lähedased sugulased
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme
-
