-
¤ Planeedi Maa kujunemine
¤ Vulkaaniliselt aktiivne periood
¤ Sagedased metoariidi sajud
¤ Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias
¤ Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid -
Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja moodustab Kuu
-
¤ Arenesid algsed eluvormid
¤ Sealt on pärit stromatoliidid - mikroorganismidide, sh tsüano-ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised -
-
¤ tekkisid fotosünteesivad tsüanobakterid - Hapniku sisaldus atmosfääris suurenes
¤ Mitu suurt jäätumit (Maa oli suurenisti jääga kaetud)
¤ Lõupus tekkis pehmekehaline (s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik -
-
¤ Tekkisid peamised organismide ehitustüübid
¤ Kasvas planktiliste vetikate hulk
¤ Üksteise järel tekkisid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused
¤ Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes (koda tigudel ja karpidel, tugev väliosskelett triobiitidel) -
-
¤ soojades troopikameredes elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt
¤ Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus jahenes kiirelt, mis lõppes jääajaga
¤ Ookeanipind alanes kuni 100m võrra
¤ Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise -
¤ Soojades meredes kujunesid korallide, lubjavetikate kui ka käsnade ehitatud rifid
¤ Primitiivsed kalad juba ujusid
¤ Maismaa taimed olid veel väikesed ja lihtsa ehitusega
¤ esimesteks maismaaloomadeks oli tuhatjalgesed, meriskorpionid ja skorpionid -
¤ Ehitati suuremaid rife kui Siluri ajastul korallide, kihtpoorsete ja lubjavetikate poolt
¤ Selle pärast rikastus ka põhja elu rohkesti - käsijalgesed, okasnahkesed ja trilobiidid ujusid ringi
¤Paljuseid mereseid ja Järviasustanud kalad (rüükalad ja vihtuimsed) kasvasidväga suurteks ja neist said esimesed tippkiskjad
¤Ajastu lõpuks tekkisid esimesed ja metsad ja kahepaiksed - selgroogsed -
¤ Maismaad katsid võimsad metsad
¤ Üleujutanud surnud metsadest kujunesid kivisöelademed (Ühelgi teisel ajastul pole nii palju kivisütt tekkinud)
¤ Maismaal elas palju lühijalgseid
¤ Osadel putukatel tekkis lennuvõime
¤ Ilmusid esimesed roomajad -
¤<tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik ookean, Panthalassa
¤Mandri siseala oli kaetud kuva kõrbega
¤ Paljasseemnetaimede osakaal suurenes maismaal
¤ Luukalade osakaal suurenes meredes
¤ Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega (kuni 95% Maad asutanud liikidest suri välja) -
¤ Algne elustik oli liigivaene (elustikul kulus ligi 10 miljonit aastat taastumiseks suurest väljasuremisest)
¤ Ilmjsid esimesed dinosaurused
¤Ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine
¤ Ilmusid esimesed imetajad
¤ Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal -
-
¤ Triiase ajastul levinud loomad vahetati välja
¤ ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad
¤ Meredes elas palju perelisi roomajaid (nt Ihtüosaurused ja plesiosaurused)
¤ Ilmjusid tänapävaga sarnanevaid kalu
¤ Maismaad vallutas paljasseemnetaimedest koosnevad metsad -
¤ Ilmusid esimesd õistaimed, mis hakkasid kiiresti kogu maismaa taimestikku domineerima
¤ Ookeanides elasid plesiosaurused ja ihtüosaurused
¤Maismaal valitseisid dinosaurused
¤ Ilmus juurdeimetajaid
¤Ajastu lõpul toimus kolmas väljasuremine (Peamiseks põhjuseks loetakse meteoriidiplahvatust -
¤ Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon
¤ Enamik imetajaid elasid maismaal, aga vaalade eelased meredes
¤ Ilmusid esimesed primaadid
¤Kliima oli alguses soe ja niiske ning
¤ Troopikametsad olid suurtel ka laiuskraadidel
¤ Hiljem kliima jahenes
¤ Ilmusid hetlehised taimed
¤ Kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid senised metsad -
-
¤Manrite paiknemine, taimestik ja loomastik põhijooned omandasid tänapäevase ilme
¤ Laiemalt levisid konnad, maod ja laululinnd kui ka rotid ja hiired
¤Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid - inimese eelased
¤ kliima jahenes kogu ajastu jooksul oluliselt, millega kaasnesid korduvad jäätumised
¤ Poolustel kujunes jääkate -
¤ Ajastu alguses ilmusid vahetudeelased - perekond Homo esindajad
¤ Paljud imetajad (Mammutid, karvane ninasarvik) ja linnud (dodod, moad) surid välja
¤Neid väljasuremisi seostatakse inimeste kasvava mõjuga -
-
