-
Triaasi aeg algab suure mereelu ja taimestiku väljasuremisega, umbes 23% kõikidest sugukondadest ja 48% perekondadest suri välja. Kogu maade mass oli koondunud ühele maajaole, nimega Pangea. Algas umbes 243 miljonit aastat tagasi.
-
Tekivad esimesed dinosaurused, kes on vaid kuni 15 cm pikkused ja elavad enamasti vees.
-
Triaasi ajastu lõpul, muutusid imetajad üha enam. Roomajatest ja lindudest lahknenud esimesed imetaja-laadsed loomad hakkasid oma teed liikuma. Suurimad imetajad olid ikka veel üsnagi väikesed. Imetajad ei mänginud sel perioodil üldse suurt rolli.
-
Algas umbes 206 miljonit aastat tagasi. Pangea jätkas lahkumist, mis põhjustas vulkaanide purunemist mööda maailma merepõhja. Pangea lahknemisel tekkis kaks maajagu, Laurasia ja Gondwana. Maal muutus fauna, kus dinosaurused said peamisteks elanikeks. Esimesed linnud ilmusid ka Juura ajal. Teine suurem sündmus on varaseima sisaliku ilmumine.
-
Kliimasoojenemise tõttu saavad dinosaurustest ülim liik nii õhus, maal kui ka vees. Nende kasv suureneb märgatavalt.
-
Kliimasoojenemise tõttu kasvasid sõnajalalised erakordselt hästi, mistõttu juuraajastut ka sõnajalaajastuks nimetatakse.
-
Imetajate arv kasvas juuras kõvasti, kuid nad olid ikkagi veel üpris väiksed ja ei mänginud dinosauruste kõrval eriti dominantset rolli
-
Algust tähistab väiksem väljasuremine juuraajastu lõpul, kus hävisid tänapäeva merekarpidele sarnanevad elusolendid.
-
Atlandi ookeani laienemise tõttu tekkis väga palju veealuseid vulkaane, mis põhjustas meretaseme sadade meetrite kõrguse tõusu.
-
See on ajaloo punkt, kus türannosaurusest sai dinosauruste kuningas. Üle 12 meetri pikkuse ning kolme inimese kõrgusena olid nad kõige suuremad ja surmavad kiskjaid, kes kunagi maa peal elanud on.
-
Suurimaid väljasuremisi ajaloos, arvatavasti meteoriidi tõttu. 70% vee elustikust suri. Hävisid suurem osa taimestikust ja kõik üle 10 kg maal elavad loomad.
