-
tõnisepäev
Talvepoolitaja;
pool toidust ja loomasöödast pidi alles olema;
päev hakkas kukesammu võrra pikenema;
mitmed töökäsud ja -keelud olid seotud seakasvastusega, sest Püha Antonius ehk Tõnn oli ka sigade kaitsepühak. Tõnisepäeva toit oli seapea. -
Period: to
Ajalugu
-
küünlapäev
Algas kevade ootus. Naistel pidi selleks ajaks valmis olema ketrustöö. Algas kangakudumine. -
vastlapäev
Vastlapäeva kutsuti ka lihadevõttepühaks, sest liha oli otsas ja algas kiriku poolt ettekirjutatud suur paast. -
tuhkapäev
Pesti pesu. Arvati, et tuhal on maagiline jõud. Tuhkapäeval koristati kogu elamist. Kombeks oli peita kaltsunukk naabri tallu kõige vähemkasutatavasse nurka. Kui see oli leitud, pidi nuku edasi kellegi teise juurde viima. Kui nukku üles ei leitud, tähendas see, et maja on laisalt koristatud. -
jüripäev
-
jaanipäev
Otsiti sõnajalaõit, ennustati tulevikku, hüpati üle tule, kiiguti, tantsiti ja pesti kastega nägu, et nooreks jääda. Koguti ka ravimtaimi ja valmistati vihtu. -
jaagupipäev
-
lauritsapäev
-
pärtlipäev
-
mihklipäev
Naised tegid tubaseid töid. Vili pidi olema koristatud. Teretati liha. Tapeti loomi, anti perele hästi süüa. Tüdrukud tegid käsitööd. -
hingedepäev
Sel päeval ei tohtinud lärmi teha ega pidustusi pidada. Hingedele kaeti laud. Peremees kutsus neid sööma, saatis hinged ära ja alles siis võis pere sööma hakata. -
mardi- ja kadripäev
mardipäev (10. november)
kadripäev (25. november)
Käidi taludes marti ja katri jooksmas. Nad soovisid nii perele kui loomadele õnne ja tervist. -
jõulud
- detsember - kolmekuningapäev 6. jaanuar Jõulud tähistasid kesktalvist puhkeaega, mis algas toomapäevaga 21. detsembril.