-
Vastlapäv
Vastlapäv on liikuv püha-kord on aprills kord veebuaris.Vastla päeval lastakse liugu ja süüakse vatlakukleid. -
Lihavõttepühad
Lihavõttepühad ehk ülestõusmispühad ehk argikeeles ka munadepühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva.Pühadega seostub komme värvida mune, neid üksteisele kinkida ja koksida. -
Jüripäev
Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust.Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld.Tänapäeva traditsiooniks on tõrvikujooks. -
Emadepäev
Emadepäev on Eestis mai teisel pühapäeval. Emadepäeva tähistati maailmas esimest korda 10. mail 1908 Ameerika Ühendriikides.
Eestis tähistati seda päeva esimest korda 1922. a.l.Üle-eestilisena tähistati seda päeva kuni aastani 1940. Uuesti hakati Eestis emadepäeva tähistama 1988. aastal. -
Jaanipäev
Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha. 24. juunile eelnevat 23. juuni päeva nimetatakse jaanilaupäevaks ja nendevahelist ööd jaaniööks, mida tähistatakse jaanituledega. -
Hingedepäev
Hingedepäev ehk surnute mälestuspäev. Tavaks on süüdata koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. -
Isadepäev
Isadepäev on novembrikuu teisel pühapäeval.Sellega märgitakse meeste rolli laste kasvatamisel ning avaldatakse tänu isadele ja vanaisadele. -
Mardipäev
Mardipäev on 10.novembril. Mardipäev lõpetas välitööd ning alustas talviste tubaste tööde perioodi. Tuntuim mardipäevakomme on mardisantide ehk martide ringijooksmine, mida tehti mardipäeva eelõhtul. Marti jooksmas ehk mardisandiks käisid algselt noormehed, kes riietusid tumedatesse rõivastesse, kandsid pahupidi pööratud kasukaid, takkudest valehabemeid, rohmakaid maske jm kandjat tundmatuks tegevaid esemeid. -
Kadripäev
Kadripäev on 25. novembril. Eestis kujunes kadripäev 16. sajandil. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad. Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse. -
Jõulud
Jõulud olid Eesti rahvakalendris aasta tähtsaimad pühad. Jõulude aeg on Eestis väldanud toomapäevast (21. detsember) kolmekuningapäevani (6. jaanuar).Tuppa tuuakse kuusk, mida ehitakse ning mille alla pannakse kingid. Jõulutraditsiooni keskne tegelane on jõuluvana.
