-
-
-
-
Tallinna linnuses paiknes tema asehaldur. Kõik ülejäänud Vana-Liivimaa alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisrile. Tegelik võim oli kohapeal valitseval Tartu piiskopil, Saare-Lääne piiskopil ja Liivi ordul.
-
Väikeriikide territoorium oli jagatud (läänistatud) maahärrade poolt läänideks (feoodideks). Lääni omanik- läänimees (feodaal) oli kohustatud vastutasuks lääni saamise eest toetama maahärrat sõjaliselt. Lääni territooriumil elavad talupojad olid õiguslikult allutatud läänimehele ja maksid põllumaa kasutamise õiguse eest talle koormiseid.
-
Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad- maahärrad.
-
Vana-Liivimaa jagunes Eestimaaks ja Liivimaaks. Põhjapoolset osa (Taani valduseid Eestis) nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Kesk- ja Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit nimetati Liivimaaks.
-
-
-
-
Reformatsioon puhkes Martin Lutheri algatusel Saksamaal 1517.a. ja levis tänu trükikunsti arengule ja Lutheri poolehoidjate tegevusele kiiresti ka Vana-Liivimaale
-
-
-
-